omavahelist suhtelist väärtust. Siin on abiks uudisväärtuse kriteeriumid ja uudisküsimused. • Esmalt on vaja leida, milline uudisküsimustest annab meile juhtlõigu keskme. Kas eriti tähtis, mõjuv jne on mis juhtus; kes osalesid sündmuses, kus või millal ta toimus, kuidas ta toimus või miks ta toimus. Enamik juhtlõike rõhutab seda, mis juhtus. Küsimustele, kuidas ja miks juhtlõigus enamavasti ei vastata. Vastus miks küsimusele antakse, aga see peab olema faktiline põhjus, mitte arvamus selle kohta, miks sündmus juhtus. Vastus kuidas küsimusele antakse juhtlõiku lahtirääkivas teema-arenduse osas. • Millised uudisväärtused on aga loos kõige olulisemad. Kas on tähtis sündmuse mõju- tagajärjed; osalevad prominentsed persoonid; konflikt; üllatus; värskus; emotsionaalne seos lugejaga
välisministril diplomaatilise esinduse juhil rahv.-vah. lepingu osas, mis on sõlmitud tema asukohariigiga või rahv.-vah. organisatsiooniga, mille juurde ta on akrediteeritud rahv.-vah. konverentsile, organisatsiooni juurde akrediteeritud isikul selle lepingu osas, mille teksti võtab vastu nimetatud konverents, organisatsioon või viimase organ. Eesti Vabariigi nimel sõlmib välislepinguid Vabariigi Valitsus, neid jõustab teatavatel juhtudel Riigikogu, enamavasti aga Vabariigi Valitsus. Riigikogus ratifitseeritud välislepingute ratifitseerimisekirjadele kirjutab alla Vabariigi President. Riiki siduvat lepingut tuleb täita heas usus ja mittetäitmist ei saa õigustada oma siseriikliku õigusega (v.a juhul, kui leping rikkus siseõiguse mõnd eriti tähtsat sätet ja rikkumine on ilmne sel juhul on riigi nõusolek lepingu siduvuse kohta tühine). Leping ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele riikidele ilma nende nõusolekuta.
diplomaatilise esinduse juhil rahv.-vah. lepingu osas, mis on sõlmitud tema asukohariigiga või rahv.-vah. organisatsiooniga, mille juurde ta on akrediteeritud rahv.-vah. konverentsile, organisatsiooni juurde akrediteeritud isikul selle lepingu osas, mille teksti võtab vastu nimetatud konverents, organisatsioon või viimase organ. Eesti Vabariigi nimel sõlmib välislepinguid Vabariigi Valitsus, neid jõustab teatavatel juhtudel Riigikogu, enamavasti aga Vabariigi Valitsus. Riigikogus ratifitseeritud välislepingute ratifitseerimisekirjadele kirjutab alla Vabariigi President. Riiki siduvat lepingut tuleb täita heas usus ja mittetäitmist ei saa õigustada oma siseriikliku õigusega (v.a juhul, kui leping rikkus siseõiguse mõnd eriti tähtsat sätet ja rikkumine on ilmne – sel juhul on riigi nõusolek lepingu siduvuse kohta tühine). Leping ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele riikidele ilma nende nõusolekuta.
annaabi.ee 
