· SUT soome-ugri transkriptsioon · SAMPA Speech Assessment Methods Phonetic Alphabet - arvutile kohandatud lihtsustatud foneemne transkriptsioon 20. Mis on kõnetakt? Nimeta kolme liiki kõnetakte (näited). Rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega moodustab kõnetakti lah-ku-ma Eesti keeles on kolme liiki kõnetakte: ühesilbilised (maa, kass, sai) kahesilbilised (e-du, koo-li, pe-sa) kolmesilbilised (sõ-bra-le, ka-va-ler) Kui sõna on pikem (st nelja- või enamasilbiline), siis koosneb mitmest kõnetaktist (vas-tas)-(ti-ku-ne)
Enne 1000 AD tekkis õ häälik ja lühenes vokaal h ees. Lõpukadu ehk sõnalõpulise vokaali kadu kahesilbilistes pika esisilbiga vormides ja kõigis enamasilbilistes vormides. Nt jalka > jalg, metsästä > metsäst. Kirjalike keelemälestiste andmeil toimus lõpukadu 13.-15. saj kestel. 6 Sisekadu ehk lühikese vokaali kadu pika esisilbi järel teises lahtises silbis, kui sõna on kolme- või enamasilbiline. Nt kastanut > kastnut. Pikkade vokaalide lühenemine järgsilpides. Muutus toimus nähtavasti 14. sajandil, aga ikkagi pärast sisekadu, sest pikast vokaalist sündinud lühike vokaal teises silbis pole enam kadunud. Enne 1900 AD järgsilpides o > u. 15. Peamised konsonantide muutused eesti keele ajaloos. Enne 1300 AD palatalisatsioon i ja j ees. K kadu sõna lõpul. K kadu oli alanud ilmselt juba aastatuhande esimestel sajanditel. Esialgu säilis vaheastmena sõnas kõrisulghäälik
lõpukadu XIII-XV sajandi kestel. Veel Henriku Liivimaa kroonikas on lõpukaota pappi, maleva, kylekunda ja “Liber Census Daniae” esitab kohanime Uusikylae. Samuti on vanades rahvalauludes säilinud lõppvokaal. Vokaali lõpukadu on omette toimunud veel liivi ja vepsa keeles ning soome edelamurdeis. 11. Sisekadu eesti keele ajaloos. Sisekadu on lühikese vokaali kadu pika esisilbi järel teises lahtises silbis, kui sõna on kolme- või enamasilbiline. Nt *kastanut > *kastnut, *pistämään > * pistmään, *kuulusat > * kuulsat, *kultanen > *kulDnen. Muutus on paigutatud XIV sajandisse, sest XIII sajandil kirja pandud kohanimedes on teise silbi vokaal veel alles, nt Ardala, Hyrvelae, Kandalae, Kuckarus. Sisekadu on toimunud ka liivi ja vepsa keeles ning soome edelamurretes, usutavasti omaette. 12. Uute häälikute teke eesti keelde. 1.1. Epentees – uus häälik tekib sõna keskele
annaabi.ee 
