kaupmees oli Pulli Hansu arvamine linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitöös olid tähtsad manufaktuurid - suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö abil. Selle põhikeskuseks oli Narva. Tallinnas olid vaseveskid. 1695-1697 - näljahäda.ilmastikuolud olid väga halvad.Surdi massiliselt nälga, toimus inimsöömine jne. umbes 70-75 000 said surma. Kultuur Rootsi ajal Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kes oli võrreldav piiskopiga. Nende kohti täitsid enaasti ülikooli professorid. Johann Fischer'i teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaandmine- Nõiaprotsesse jälitati. 1626 avaldati Hermann Samsoni asjaline juhend "nõidade väli- määraja". rakendati kõigepealt "veeproovi" ning hiljem põletamine tuleriidal. Rootsi aja lõpul rakendati mõõgaga surmamist. Viimane surmanuhtlus oli Eestis 1699. Bengt Gottfried Forselius ainus õpetaja piiskopimõisa seminaris
ebakorrapärasus Põhja-Eesti pinnas paene, põllud mitte suured (20x20m), kuna seda künti siis tuli kivi järjest maapinnast välja, põllul ümberringi põllupeenrale olid laotud kivid, tekkis väike madal müür mis lai 3-4m ja kõrge 30cm. Neljas kinnismuistis lohukivid. Neid Eesti aladelt leitud umbes 1800. Suur kivi, mille sisse on raiutud väike lohk, mille sügavus võib olla -1cm, läbimõõt -10cm. Need tehtud inimese poolt, enaasti kivil 1-2 lohku. Nende põhjuseks pakutud erinevaid oletusi, kindlat pole. Kuna lohukivid paiknevad piirkondades, kus tegemist põllujäänustega, siis oletus, et neil seos põlluharimise/viljakuse kultusega. Pronksiajal arenes rannikupiirkond kiiremini kui sisemaa, sest pronksi saadi kaubavahetusega seal rohkem; seal mullakiht õhem ja tolleaegsete tööriistadega seda parem harida. Rauaaeg Jaguneb vanemaks (500 eKr-450 pKr), keskmiseks (450-800) ja nooremaks (800-1200) rauaajaks
( va. Lugemisdraamad Goethe „Faust“ – mahukad ja keerulised, et laval esitada) Dramaatika ja eepika sarnasused - enamasti jutustatakse mingit lugu - loo jutustamiseks kasutatakse sõnu - looga on seotud tegelased ( enamasti inimesed ) Dramaatika ja eepika erinevused - draamas ei ole enamsti jutustajat - dramas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem - draamas on inimese siseelu kujutamine keerulisem - draama keskendub enaasti inimestevahelisele suhtlemisele - draama on mõeldud tavaliselt teatris esitamiseks Tragöödia - alguse sai Vana-Kreekast viljakusjumala Dionysose auks korraldatud rituaalidest - aegamööda tragöödia teemad laienesid (hakati rääkima teistest jumalatest, sangaritest) - hiljem peamiseks teemaks inimelu käsitlemine - nimetus tuleb sellest, et nendel dionüüsitatel ohverdati sokk: tragoidia – kits, sokk + oide – laul Tragöödia hiilgeajad
annaabi.ee 
