7. Nimeta fotokeemilisi reaktsioone. Fotosüntees, osooni tekkimine. (0 2+ hf --02´ +02--O3+O) Osa keemilisi reaktsioone, mis muidu nõuaksid reaktsioonis osalevate ainete kuumutamist mitme tuhande kraadini. Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk. 99 16.4 Fotograafia 8. Kirjuta pildistamisel valguse toimel filmis tekkiv reaktsioon. AgBr +hf--AgBr´--Ag+Br 9.Mis toimub filmi ilmutamisel? Nähtava kujutise saamiseks tuleb film ilmutada ja ilmutamise käigus eraldub filmi katvast emulsioonist atomaarne hõbe. Alles jäävad Br aatomid, mis neelavad valgust ja tekitavad negatiivkujutise. Et see ei reageeriks rohkem valgusele , film kinnistatakse. Kinnistamisel lahustatakse allesjäänud AgBR kirstallid ja pestakse need emulsioonist välja. Saadakse filmi negatiiv, kus enam valgustatud kohad on tumedad ja vähem valgustatud kohad heledad. Pärast tuleb positiivi saamiseks valgustada fotopaberit läbi negatiivi ja jälle ilmutada ja kinnistada. Lahenda ülesanded 1-7 lk 101
tulemusena, saadakse alküüdvärvi sideaineks olev alküüdivaik looduslike õlide sünteesi tulemusena. Lihtsustatult kujutavad alküüdid endast rasvhapete, alkoholi ning pehme kuivatatud õli segu. Valmis alküüdvärvi omadused sõltuvad suuresti nii side aineks kasutatud õli tüübist kui ka kogusest. Temperavärvid: Temperaks nimetatakse värvide sideainet, mis koosneb naturaalsest või kunstlikult valmistatud emulsioonist. Õlivärvid: Õlivärvid on tehtud kuivatatud taimeõlist, mis on segatud kõrge kvaliteetsete pigmentitega, et moodustada siduv värv pasta. Vajaduse korral värve lahjendatakse. Et lahjendamisel toonid ei muutuks, kasutatakse lahjendamiseks eeterlike õlisid. Värvi elastsuse, parema sidususe, voolavuse ja pintseldamise võimaluse saavutamiseks lisatakse mitmesuguseid lisandeid naq näiteks vaike, või ka vaha. Õlivärvid kuivavad
Negatiivkujutise tekkimine. Säritamisel avame katiku ning objekti valguskujutis mõjutab filmi. Seejuures toimuvad emulsioonis leiduva valgustundliku hõbeda kristallides teisenemised. Ilmutamisega tehakse need muutused nähtavaks: valguse mõjule allunud hõbehalogeniid muudetakse metalseks hõbedaks. Et nähtavaks muudetud hõbedakujutis valguse edasisele mõjule alluks ega kaoks, selleks kujutis kinnistatakse: valgusest mõjustamata hõbehalogeenid eemaldatakse emulsioonist, metalne hõbe jääb. Objekti heledad osad, nn. helendid, on ka optilises kujutises heledamad ning mõjutavad säritamise ajal filmi rohkem; ilmutamisel muutuvad need kohad tugevalt tumedaks. Tumenditega on vastupidi: varjukohad ei peegelda valgust a nendes kohtades jääb film valgusest mõjutamata ning ilmutamisel ei teki seal metalset hõbedat ega tumenemist. Helendite ja tumendite vahepealsetest aladest tekivad negatiivile pooltoonid. Positiivkujutise saamine
loomulikult värsketeks. · Poelettidel on müügil paljude erinevate kosmeetikasarjade puuderkreemid ning nende koostis varieerub päris suuresti, seega on soovitatav nendega enne põhjalikult tutvuda. · Jumestuskreemid jagunevad õhemateks, mis annavad nahale loomuliku jume, ning katvamateks, mis peidavad ka nahavigu. · Tavaline jumestuskreem koosneb rasvaineid ja niisutavaid komponente sisaldavast emulsioonist ja puudrist ning värvipigmentidest koosnevast värvipastast - tulemus sõltubki sellest, kumba on rohkem. · Mida rohkem puudrilist ainet, seda tihedam ja katvam on kreem. · Modernsed kauapüsivad ja veekindlad jumestuskreemid võivad näol muutumatult püsida kuni 12 tundi ja päeva jooksul kohendamist peaaegu ei vajagi. Peitepulgad ja -kreemid: · Rasune nahk nõuab antiseptilist peitepulka.
rasvagloobuli pinnale kaitsekihi. Müofibrilli valgud on efektiivsed emulgaatorid, nagu ka näiteks kaseinaadid ja sojaisolaat (valgulised lisandid). Rasvagloobulite ümber moodustunud valgukiht takistab kuumtöötlemisel rasvaosakeste ühtevalgumist ja suurte rasvavalumite teket. Juhul kui temperatuur tõuseb juba kuterdamise ajal liiga kõrgele (üle 20 °C), ei saa rääkida 6 stabiilsest emulsioonist ning kuumtöötlemise ajal on tulemuseks emulsiooni lagunemine ning rasva- ja puljongivalangute teke. 1.3. Pritsimine Vorstikestad täidetakse vorstiseguga vorstipritsi abil. Vorstisegu surutakse kesta pritsiotsaku kaudu. Pritsiotsaku diameeter peab vastama kesta diameetrile mis on tavaliselt 10 mm väiksem kesta diameetrist. Vorstisegu voolamiskiirus läbi pritsiotsaku oleneb segu viskoosplastilistest omadustest, osakeste omavahelisest seostatusest ja pritsimisrõhust.
Suur- ,sari- ja hulgitootmisel kontrollitakse avasid korkkaliibriga, mis on häälestatud piirmõõtmeile. Kui korgi läbiv pool läheb avasse ( IIP) läheb avasse, mitteläbiv ( HE) aga ei lähe, siis on ava mõõde tolerantsi piires. Suuremaid kui 80 mm läbimõõduga avasid kontrollitakse vasar ja plaatkaliibriga. Sellised kaliibrid on kerged ning nendega saab kontrollida ka ovaalsust, kui ava mõõta kahes ristsuunas. Kaliibriga kontrollimise eel tuleb ava puhastada laastust ja emulsioonist. Kaliibreid hoitakse püstasendis või vahtplastist alusel rõhtasendis. Avade sügavusi kontrollitakse kas piirdepuksi abil või indikaatori järgi. Puurimine treipingis. Puur kinnitub treipinki (tsentripuki pinooli või supordi erihoidikusse) sabapidi. Puuri saba võib olla kooniline või silindriline. Koonilise sabaga puuridel on standardne Morse koonus nr. 1 ,2 ,3 , 4 , 5. Sabakoonus võimaldab puuri kindlalt tsentreerida ja hoiab ära selle pöörlemise.
annaabi.ee 
