hoonete kompleksist. Kloostri keskseks hooneks oli kirik, misehitati kas basilikaalse-, saal-, koda- või kuppelkirikuna. Kiriku pikihoone jaotati sammaste või piilaritega löövideks. Kesklööv oli tavaliselt kõige laiem, selleseinad võisid olla jaotatud horisontaalseteks vöönditeks. Alumise korruse moodustasid piilaritele võisammastele toetuvad ümarkaared, teine korrus moodustus aga külglöövide peal asuvatest empooridest, mis avanesid kaaristuna kesklöövi poole. Vahel asendas empoore kitsas käik müüri sees e trifoorium. Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest. Kloostrihooned olid kavandatud sulushoonestusena, kirikuga olid nad ühendatud ristikäigu abil. Tornlinnused asusid kindlustatud linnuslossi kõige raskemini ligipääsetavas osas. Need olid kas ümmarguse, neli- või hulknurkse põhiplaaniga. Ülemistel korrustel elati. Kivist
Sisekujundus. Romaani ajastu sakraalruumi kujundamine ilmnes eeskätt kiriku uues ruumilahenduses, kus pikihoone jaotati sammaste või piilaritega löövideks. Kesklööv oli tavaliselt kõige laiem, selle seinad võisid olla jaotatud horisontaalseteks vöönditeks. Alumise korruse moodustasid piilaritele või sammastele toetuvad ümarkaared, teine korrus moodustus aga külglöövide peal asuvatest empooridest, mis avanesid kaaristuna kesklöövi poole. Vahel asendas empoore kitsas käik müüri sees e trifoorium. Romaani ajal ehitatud kirikud ei olnud eriti kõrged – Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 14 kesklöövi kõrgus oli selle laiusest kuni kaks korda suurem ja ulatus maksimaalselt 30 meetrini. Varasemad romaani kirikud olid tala- või sariklagedega. Ehitustehnika täiustudes hakati külglöövide
Kooriruumi ümber võidi ehitada poolringis käik, mis sai endale ka vastava nime kooriümbriskäik, sinna avanevaid kooriruumi ringina ümbritsevaid kabeleid nimetati aga kabelipärjaks. Kiriku pikihoone jaotati sammaste või piilaritega löövideks. Kesklööv oli tavaliselt kõige laiem, selle seinad võisid olla jaotatud horisontaalseteks vöönditeks. Alumise korruse moodustasid piilaritele või sammastele toetuvad ümarkaared, teine korrus moodustus aga külglöövide peal asuvatest empooridest, mis kaaristuna kesklöövi poole avanesid (vahel asendas empoore kitsas käik müüri sees, seda nim. trifooriumiks). Romaani kirikud ei ole eriti kõrged kesklöövi kõrgus oli kuni kaks korda suurem selle laiusest, ulatudes maksimaalselt 30 meetrini. Varasemad romaani kirikud olid tala- või sariklagedega. Ehitustehnika täiustudes hakati külglöövide (väga harva ka kesklöövi) 44
annaabi.ee 
