Thales oli ka suur astronoom. Aastal 585 eKr olevat ta ennustanud ette päikesevarjutust Väike-Aasias. Tegelikult ei teadnud ta, mis seal taevas päikesevarjutuse ajal tegelikult toimub, ta lihtsalt lähtus eelmistest päikesevarjutustest. [5, 6, 10] Epikuros (341 271 eKr) 8 Sündis Samose saarel Ateenast pärineva kolonisti Necklese pojana. Epikuros oli üks peamisi filosoof Hellenistlikul perioodil. Epikuros arendas materialistlikku metafüüsikat, empiristlikku epistemoloogiat ja hedonistlikku eetikat. Ta õpetas, et põhikoostisosadeks maailmas on aatomid, imepisikesed osakesed, mis lendlevad tühjas ruumis, ning ta püüdis selgitada kõiki loomulikke nähtuse aatomitega. Tema arvates polnud jumalatel maailmas mitte mingisugust mõju. Tema püstitas ka mõtte, et kõigel, mis meie elus toimub, on mingi põhjus või selgitus ja et miks see just nii on. [1, 2] Tema arvamus inimhingest
Seega on otsustava tähtusega ettevalmistus eksamiks. Ettevalmistus ei tähenda üksnes seda, et tunned õpitud teooriaid, filosoofide põhiteese. Veelgi tähtsam on, et oleksid juba enne eksamit välja kujundanud põhiseisukohad kõikides võimalikes essee teemavaldkondades. Muidugi ei tea Sa essee täpset probleemipüstitust, kuid kõige üldisemad valikud peavad olema tehtud (EMÜ kursuse näitel kas pooldan pigem ratsionalistlikku või empiristlikku teadmise kontseptsiooni; millist tõeteooriat pooldan; millist vaimufilosoofia teooriat pooldan; millist eetikateooriat pooldan jne). Kui valik on tehtud, saate ka mõelda, kuidas hakkate oma positsiooni põhjendama. Selgus üldisemates printsiipides võimaldab kujundada kiiresti välja seisukohti üksikküsimustes. Nt. kui Sul on selge positsioon küsimustes, keda tuleb arvestada
meie tähelepanu analüütilistele tõdedele, millest oleksime muidu mööda läinud. Ja kasulike ning tulusate definitsioonide koostamist võib vabalt pidada loominguliseks aktiks. Olles seega näidanud, et seisukohaga, et kõik loogika ja ma- temaatika tõed on analüütilised, ei kaasne seletamatut paradoksi, võime selle takistusteta kasutusele võtta kui ainukese rahuldava se- letuse nende a priori paratamatusele. Ning seda kasutusele võttes kaitseme empiristlikku väidet, et ei saa olla reaalsuse teadmist a priori. Sest me näitame, et puhta mõistuse tõed, propositsioonid, mille kohta me teame, et need kehtivad sõltumatult igasugusest kogemusest, on seda ainult faktilise sisu puudumise tõttu. Öel- da, et mõni propositsioon on a priori tõene, tähendab öelda, et ta on tautoloogia. Ja tautoloogiad, kuigi nad võivad olla meile abiks meie empiirilisel teadmiseotsingul, ei sisalda iseenesest mingit in- fot ühegi fakti kohta.
annaabi.ee 
