Kokkuvõte. Antud katse eesmärgiks oli määrata eksiperimentaalselt hõõrdekoefitsendi ja kohttakistusteguri väärtused ning võrrelda katsetulemusi kirjandusandmetega. Saadud tulemuste põhjal sai võimalikuks ka torustiku ekvivalentkareduse hindamine. Hõõrdekoefitsendid erinesid igal uuritaval katsel empiirilise valemi abil leitutest.Kusjuures kui torude E ja C korral olid need ligilähedased, siis A ja B puhul olid erinevused empiirilistega juba suuremad. Järeldused toru kardeuste kohta. 1.Toru A tsingitud toru DN 25 Kirjanduse andmetel peaks sellise toru karedus olema 0,15 mm.Katseliselt leitud karedus oli umbes 2,7mm.Katse võib lugeda ebaõnnestunuks. 2. Toru B - tsingitud toru DN 15 5 Kirjanduses on antud toru kareduseks 0,15mm.Katse näitab kareduse piirkonna vahemikuks 0,009-0,096 mm, mis on väiksem teoreetilisest karedusest. 3.Toru C - polüvinüülkloriidtoru DN 15 PVC toru karedus kirjanduses on 0.0015 - 0
Loogiline – toetume empiirilisele statistikale, et mingi asi kehtib 70% tõenäosusega. Loogiline on analüütiline ja statistiline on sünteetiline (empiiriline) – raske eristada Mitte-vaadeldavad entiteedid – uurime, et saada vastust küsimusele MIKS; panna alus uuele seadusele, teadmisele; aitab ennustada, seletada asju, mida vb enne ei olnud võimalik. Teoreetilised seadused. Mille kohta käivad teoreetilised seadused, mida tähendab fakt, kuidas seotakse teoreetilised empiirilistega?: empiirilised seadused lähtuvad faktidest ja teoreetilised empiirilistest seadustest. Seda on loogilisel empirismil vaja eeldada, et oma süsteemi koos hoida. Teooriad seotakse empiiriliste vaatlustega. Teooria osa – elektron, seda kinnitatakse vaatluse, katse põhjal. Vaatlusel põhinevad üldistused seotakse nt mingite mudelite või sarnaste objektidega empirismist vms. Mudelite vajadus – et teoreetilised aktsioomid siduda teoreetiliste andmetega.
Omane sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu. Kõik tunnetused algavad kogemusega. Ajaliselt eelneb tunnetusele kogemus, aga pole öeldud, et tunnetus lähtub kogemusest. Võib-olla on kogemus kokku pandud väljast tulevatest aistingutest ja millestki, mida ise lisame. Eesmärgiks on isoleerida aistingutega antu ja ise lisatu. A priori - enne kogemust, kogemusest sõltumatult. Empiiriline kogemus on posteriori. A priori tunnetus on puhas, kui pole segatud empiirilistega. Puhast ja empiirilist tunnetust saab eristada. On 2 tunnetust, mis ei peta: hädavajalikkus/paratamatus ja range üldisus. Üksnes kogemus võib anda range paratamatuse. Kogemus õpetab, et miski on loodud. Kui lause astub esile üldkehtivana, siis peab olema aprioorse kogemusega. N: "Igal muutusel peab olema põhjus." lause. Paratamatu ja üldkehtiv väide ei saa meelelisest kogemusest pärineda - "Kui väide on paratamatu ja üldkehtiv, ei saa tulla kogemusest
annaabi.ee 
