sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud (Austerlitzi lahing), saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Napoleoni siht oli muuta vallutustegasuurendatud Prantsusmaa feodaaliganditest vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de la République, empereur des français) ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de l'empire, empereur des français). Sõjakäik Venemaale 1812. aasta Isamaasõjas ebaõnnestus täilikult. Napoleoni võitmiseks ühinesid siis Preisi, Venemaa, Rootsi ja Austria. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja loobus troonist 1814. aastal. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele
I Bonaparte) oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 25. detsembrini 1799 oli ta konsul koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga. 25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de la République, empereur des français). Vallutused Napoleoni tõusu alguseks on traditsiooniliselt loetud 1793. aastat, kui ta paistis silma Touloni tagasivallutamisel rojalistide käest. Järgnesid Itaalia-sõjakäik, Egiptuse- sõjakäik ja seejärel võimuhaaramine (1799). Napoleonist sai Prantsusmaa diktaator. 1804. aastal kuulutas ta ennast keisriks. Euroopa vanad dünastiad vihkasid teda kui
Nt: Rooma puhul kõneldi laiemast tsivilisatsioonist, s.t. seda on vaja viia barbaritele; Ottomani Türgil oli islami levitamise idee. Napoleon Bonaparte (17691821) · 1799. a riigipööre, lasi end valida Prantsuse Vabariigi 1. konsuliks, peatselt eluaegseks konsuliks. Tekkis ühe inimese võim vabariigi sees (formaalselt oli tegu vabariigiga, sisuliselt monarhia vormiga). · 2. dets. 1804 kroonimine keisriks Notre-Dame'is (Empereur des Français). Paavst Pius VII oli tseremooniameistriks, ent Napoleon ise asetas keisrikrooni pähe, sümboliseeris seda, et Napoleon 1. konsulina oli ainus, kes sai teostada ülemineku vabariigist keisririiki rahva tahe. · See oli 800. a Karl Suure kroonimise kordusetendus. Vanade traditsioonide elluäratamine, Euroopa maailmariigi idee Napoleoni tsiviliseeriv missioon · Vallutus+missioon tsiviliseeriv missioon
18. maist 1804 kuni 11. aprillini mis sisaldas tööliste kaitset, 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja sotsiaalseadusandlust ja nõrgemat Vabariigi konstitutsiooni kohaselt lepingupoolt toetavaid sätteid. prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et Tähtsustus õigusteadus. les constitutions de la République, 1.3.1.1.F.C.v.Savigny empereur des français) ja alates 1809. Saksamaal uutub oluliseks rahvuslus, ajalooline koolkond Friedrich Carl von aastast Jumala armust ja keisririigi Savigny (1779-1861). konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser Savigny püüdleb Rooma õiguse puhaste (Par la grâce de Dieu et les constitutions de
annaabi.ee 
