Eesmärgi saavutamiseks kutsuti üles kõiki Eesti Vabariigi kodanikke end registreerima, et valida hiljem esindusorgan Eesti Kongress. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990. aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvakommunistid ja empeeriumimeelsed), kaotades lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega. Uueks valitsusjuhiks kinnitati Edgar Savisaar. 30. märtsil 1990
Eesmärgi saavutamiseks kutsuti üles kõiki Eesti Vabariigi kodanikke end registreerima, et valida hiljem esindusorgan Eesti Kongress. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990. aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvakommunistid ja empeeriumimeelsed), kaotades lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega. Uueks valitsusjuhiks kinnitati Edgar Savisaar. 30. märtsil 1990
Eesmärgi saavutamiseks kutsuti üles kõiki Eesti Vabariigi kodanikke end registreerima, et valida hiljem esindusorgan – Eesti Kongress. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990. aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvakommunistid ja empeeriumimeelsed), kaotades lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega. Uueks valitsusjuhiks kinnitati Edgar Savisaar. 30. märtsil 1990
Eesmärgi saavutamiseks kutsuti üles kõiki Eesti Vabariigi kodanikke end registreerima, et valida hiljem esindusorgan Eesti Kongress. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990. aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvakommunistid ja empeeriumimeelsed), kaotades lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ametist lahkus senine valitsus eesotsas Indrek Toomega. Uueks valitsusjuhiks kinnitati Edgar Savisaar. 30. märtsil 1990
annaabi.ee 
