Haigutamise küsimust inimeste osas uurides on teadlased nimelt tähele pannud, et need persoonid, kes suudavad end kergemini samastada teiste isikutega ehk kes on keskmisest empaatiavõimelisemad , on haigutamisnakkuse suhtes samuti kõige vastuvõtlikumad. «Nakkuslikku haigutamist kontrollib sama mehhanism, mis muudab ka emotsioonid nakkavaks,» kirjutas Campbelli meeskond oma teadustöös. «Meie tulemus viitab otseselt animatsioonide tekitatud empaatilisele reaktsioonile.» TULEB TEADA : Kõige ebaefektiivsemad on emotsionaalselt neutraalsed sõnumid. Ka negatiivse emotsionaalse mõjuga (samas dramaatilised, afektiivsed) reklaamid võivad osutuda efektiivseks. Siiski on positiivse alatooniga reklaamid reeglina efektiivsemad. Seksuaalse alatooniga reklaamid kutsuvad naistes esile negatiivse pingeseisundi, meestes positiivse erutuse ja energia vallandumise. Mehekeha seksuaalse alatooniga eksponeerimine on vastuoluline ...
Laps ei ole täiskasvanule võrdne partner, väidab klassikaline pedagoogika. Sama kinnitab ka menuraamatu "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" autor Michael Winterhoff (2010). Oma paarikümneaastase psühhiaatritöö kogemusele toetudes kirjeldab ta, kuidas partnerlus lapsega röövib lapsepõlve ja sünnitab türanne ning vihkajaid. Keda uskuda? Võidan-võidad paradigma on tegelikult täiskasvanud inimeste, küpsete iseloomude pärusmaa. See on empaatilisele suhtlemisele ja loovale koostööle rajatud vastastikuse sõltuvuse paradigma, mis on hästi ära seletatud Stephen R. Covey (1999) ülipopulaarses juhtimisalases raamatus "Väga efektiivse inimese 7 harjumust". Vastastikust sõltuvust saab ehitada ainult tõelise sõltumatuse vundamendile! Ent kas laps on sõltumatu ja kas ta on oma tegude eest võimeline vastutama? Kuidas saab läbirääkimisi pidada moraalieelsel tasemel oleva lapsega,
aluse sõnavarale, mida klient ja nõustaja saavad karjääriküsimuste edaspidise käsitlemise metafooride abil käigus kasutada. Niisuguse ühise keele loomine aitab kaasa empaatilisele mõistmisele (Wickman, Daniels, White & Fesmire 1999). Siiani on selles raamatus olnud juttu peamiselt probleemi määratlemisest sündmuste, Metafoorid tuleb lahti rääkida, neid koos uurida ja laiendada. Kogetava reaalsuse ja tunnete ja oluliste mõjutajate põhjaliku uurimise ja kaalumise abil. Paljude inimeste metafooride vaheline seos on ebapüsiv