" Järgnevatel päevadel püüdis Kersti rohkem ning sai isegi kiita mõne korra. Kolm päeva enne reisi tuli ema väga väsinuna ja pahurana koju. Kersti arvas, et tal oli palju tööd olnud ega tahtnud teda segada, ta ei tahtnud, et ema ta hea tuju ära rikuks. Mitte et keegi olekski suutnud seda ära rikkuda, sest juba kolme päeva pärast näeb ta ju Richardot! ,,Kersti, palun tule siia. Me peame rääkima," ütles ema emotsioonitult. Kersti läks vastumeelselt elutuppa ja istus ta kõrvale. ,,Kullake, mul on sulle halbu uudiseid.." Kersti tundis, kuidas süda puperdama hakkas ja hoidis hinge kinni. ,,Emps, mis juhtus?" küsis ta ettevaatlikult. ,,Vaata, praegu on Eestis rasked ajad, nii ka meie firmas.." alustas ema aeglaselt. ,,Kas sul alandati palka?" küsis Kersti, klomp kurgus. ,,Ei, seda mitte." Kersti tundis kergendust ja sai jälle sügavamalt hingata. ,,Mind vallandati." ,,Aga sa said ju vallandamistasu
Eesti on ainuke koht, kus me oleme omad, mujal võõras. Bernard Kangro on teinud suurest reheahjust müüdi. Ber oli luuletaja, paguluses Rootsis, luuletus ,,Ajatu mälestus" kuidas tunneb ennast reheahi, kannab ajatut mälestust endas, reheahi asi mis ühendab erinevaid põlvi. Sügisballis polnud reheahju, kohta mis rahvast ühendab, neil polnud minevikku ja ka tuleviku mitte, sest korterit on lihtne müüa, aga talu, kus vanavanemad on elanud emotsioonitult ei müü. Karl Ristikivi (1912 1977) Eesti proosa paguluses. Paguluses kirjutatud on vanas kinni, tagasi vaatav, kinni selles mis Eestisse maha jäi. Inimesed elasid nagu kohvrite otsas, ootasid, millal Eesti vabaks saab, et tagasi tulla. Kui Karl oleks jäänud Eestisse ja poleks II maailmasõda tulnud, oleks ta teine Tammsaare. Ta on pärit Läänemaalt, ema oli mõisateenija, isa ei tea. Tegemist sohilapse ja vallaslapsega. Selle faktiga seotakse ristikivi hilisemaid muresid
· Teenindajad pakuvad harva toodet testida Eesti teeninduse nõrkused puudutavad just detaile, mis kõik on kliendirahulolu saavutamisel ja müügi suurendamisel üliolulised. Eesti teenindaja käitumises jääb vajaka terviklikkusest. Teenindaja alustab kontakti püüdlikult tervitab, aitab kliendil end teretulnuna tunda, kuid edasine kontakt jääb järjest kaootilisemaks ning hajusamaks. Tihtilugu lõppebki suhtlus üsna kohmakalt, ilma hüvastijätuta, emotsioonitult. Tervitamine ja hüvastijätt peaksid olema kontakti alustamise ja lõpetamise lahutamatud koostisosad. Harva sisaldavad teeninduskontaktid selget lõppu ja ka sooja suhtumist. Kõige olulisem Eesti teenindaja puudus seostub aga võimetuse või tahtmatusega teha lisamüüki. Sageli tuleb ette isegi seda, et teenindaja eeldab vaikimisi, et klient soovib kõige odavamat laevapiletit, hotellituba jne
annaabi.ee 
