kuid kiiresti populaarsust koguv stressi vastu võitlmise vahend. Muusikateraapia pakub stressis vaevlevatele inimestele võimalust õppida sellega toime tulema, seda kontrollima, muuhulgas ka muutma vaatenurki ning vabastama negatiivsest stressist läbi muusikaliste tegevuste, et seda energiat taaskasutada konstruktiivsetes tegevustes [5]. Muusikateraapia pluss võrreldes teiste teraapiatega on see, et muusikateraapia, jättes kõrvale kogu verbaalse, jõuab otse emotsioonideni. Muusika aitab inimesel kogeda erilisi emotsioone, neid hiljem analüüsida ja jõuda selgusele, millest on stress tingitud. Selle tulemusena saab inimene teada allikad, kust probleem pärineb ning need likvideerida. 2. METOODIKA Katse viidi läbi Saku Gümnaasiumi 8.-9.-ndate klasside vahel. Valituks osutusid need klassid, kuna selles vanuses on õpilased juba analüüsivõimelised ja peaksid mõistma muusikateraapia kasulikkust. Katse toimus antud klasside muusikatundide ajal
Samas on kliendid avatud ja positiivse eluhoiakuga nõustaja suhtes palju leebemad ja sõbralikumad ning seetõttu satub ka vähem ette juhtumeid vihaste inimestega. Kinnisemal teenindajal on esialgu lihtsam, sest ta ei talleta oma hinge kliendi emotsioonilaadungit, kuid pikapeale on kliendid temaga pahasemad, tõrksamad ning teenindajal endal jäävad saamata vähesedki positiivsed emotsioonid oma tööülesannete sooritamisest. Positiivsete emotsioonideni viib ka meeldivate asjadega tegelemine, meeldivate inimestega aktiivne suhtlemine, teadlik füüsiline või vaimne lõdvestumine. Tähtis on ka arusaam, et meie väärikus ei sõltu ühestki kliendist, kellega me oma töös kokku puutume. Inimesed ei tee asju meie jaoks või meie pärast, nad teevad erinevaid asju omadel põhjustel. Asju ei tohi võtta isiklikult, sest maailm ei keerle meie ümber. Kõigepealt peame püüdma mõista ja alles seejärel olla mõistetud.
Näiliselt neutraalne nägu on võimalik muusikaga emotsionaalseks muuta ja selle kaudu ka vaatajas emotsioone tekitada. teaduskirjanik Philip Ball, ,,Muusika instinkti" autor, ütleb, et inimese aju on programmeeritud reageerima emotsionaalselt: ,, Meie reageerimine teatud tüüpi helile on midagi nii sügavalt kinnistunut, et me ei saa seda reaktsiooni välja lülitada." Filmimuusika heliloojad teavad seda ja kasutavad seda teadmist, et leida otsetee emotsioonideni ilma, et me loogilist mõtlemist enne kasutaksime. (Ibid.) 1.2.2. Muusika tekitab vaatajale meeleolu See on muusika üks tugevamaid funktsioone filmides. Muusika võib seada filmi meeleolu juba esimesel esitamise hetkel, mis võib anda vaatajale teada, mis zanri filmiga on tegu ja kui dramaatiline see on. Seda funktsiooni saab kasutada ka ootamatute sündmuste loomiseks. (Ibid.) 1.2.3. Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju
annaabi.ee 
