Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute juttu, kuid sellest „jutust“ ei ole midagi aru saada. Lapsel on kombeks matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb. *Ühesõnaliste lausungite periood. Sellel perioodil annab laps ühe sõna abil edasi terve fraasi või lausungi sisu. Lapsele meeldib õppida uusi sõnu – laps osutab asjadele, soovides, et talle öeldaks selle asja nimi ning talle meeldivad mängud, kus tuleb asju nende nimedega nimetada. Periood kestab 12. kuni umbes 18. elukuuni
Reaalselt mõõta terviklikkust ei saa, see on suhteline. 58. Mis teeb maailma mõistmise tänapäeva inimesele raskeks? Meie meeleolu ning tunded segavad meid mõistmaks maailma. Tänapäeva inimene ei kasuta palju filosoofiat, ta usub pigem seda, mida ta näeb ning saab katsuda, seda, millel on olemas tõestus. Kuid kuna maailma mõistmiseks on vaja uskuda ning tunnetada seda, mida näha ei ole, jääb see tänapäeva inimesele mõstetamatuks. Lapsed, kes on emotsioonidelt siiramad ning vastuvõtlikumad, tunnetavad maailma paremini, kui täiskasvanud, kes suruvad paljud oma meeleolud maha. Tihti ei suuda inimene leida iseennastki, seetõttu on tal millegi muu mõistmine raskendatud, eriti sellepärast, et kõik tunnetavad ning mõistavad maailma erinevalt. 59. Mida koopa allegooria sümboliseerib? Koopa allegooria sümboliseerib nii haritust kui harimatust. Inimesed, kes elavad koopas juba lapsestsaadik arvavad, et kogu maailm ongi selline, nagu neile näha
"Millal ükskord ilmub libretist, kes kingiks Itaaliale huvitava, jõulise ja tinglikkusest vaba melodraama, mis oleks vaheldusrikas ning ühendaks kõiki draama elemente ja mis eelkõige oleks uus?!" küsis Verdi 1854. a. Cesare de Sanctiselt. Seni aga ei jäänud heliloojal muud üle, kui süzee valikust ning stsenaariumi ja libreto väljatöötamisest ise osa võtta. On loomulik, et tegevustiheda, heroilise, emotsioonidelt kontrastse ainestiku otsingud teda eelkõige just Schilleri, Hugo ja Shakespeare'i juurde juhtisid. Dramaturgiliste uuenduste kõrval tõi Verdi ka itaalia ooperi vokaali palju värsket. Lauljate hääle ja andeliike hoolikalt arvestava muusikuna võitles ta juba oma varasel loominguetapil kapriisitsevate artistide ebaloogiliste nõudmiste ja stiilivõtete vastu. Ning ehkki tema neljakümnendate aastate ooperite hulgas leidub ka stampidele
annaabi.ee 
