omakorda tüdineb tööst, milles on liiga vähe erutavaid stiimuleid ja vaheldust ning hakkab tegema vigu. Ta tahab kiiresti töötada, kuigi sellega võib hooletus kaasneda. Introvert on vastupidi rahul siis, kui saab aeglaselt ja rahulikult töötada. Eysencki isiksuseteooriat on võrreldud ka Suure Viisikuga. See on viimase aja teadlaste seisukohalt parim viis isiksuse iseloomustamiseks. Tunnusteks on ekstravertsus (introvertsus), sotsiaalsus ehk seltsivus, meelekindlus ja kohusetunne, emotsionaale stabiilsus (neurootilisus), intellekt ehk kogemusele avatus. Eysenck eeldas ka seda, et 15-punktine IQ vahe valgete ja mustade vahel on tingitud geenidest. Hiljem ta märkis, et valgete IQ-s on suurem muutlikkus kui mustade omas. Kuid mustad öeldi saadavat parem tulemus IQ-testis, mis põhines haridusel. Peale selle väitis ta, et jaapanlased ja hiinlased olid valgetest paremad IQ-testis, mis mõõtsid sünnipäraseid oskusi. See tõestas nende üleolekut geenides intelligentsuse suhtes
suve. Sümbolism Sümbolism tekkis prantsusmaal 1886 aastal. Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistilik õpetus kahemaailma reaalse ja ideaalse olemasolust. Reaalne on näiline maailm ehk ajutine peegeldab ideaalset, Ideaalne maailm on reaalse maailam taga. Ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik kes oskab luua sümboleid. Sümbol kreeka keelest märki või tunnust. Sümbol esindab teistpoolsust-ideaalset maailma, sümbol on emotsionaale vihjeline, mitme tähenduslik , sisaldab seletamatut, sümbol nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Sümbolistid vastandusid realistidele ja naturalistidele. Sümbolistide teostest peegeldub hingeline kriis, Domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painalikud surmamõtted. Sümbolistid võtsid kasutusele vabavärsi ja liitsid teostest erinevad aistinugud. Autorid: Boudelaire, Verlaine, Artur Reinbaund, Oscar Wilde. Eestlased- Ernst Sten.
Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine. Neitsi seisus oli usulisest seisukohast kõike korgem ja turvalisem aste, lesk keskmine ja madalaim oli abielu. Erinevate gruppide naistel olid erinevad kohustused. Lisaks seisusele määras naise elu ka ühioskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Naine oli kui ebatäiuslik mees, teda iseloomustati kui epiteetidega nõrk, kirglik, ebatäiuslik, habras, irratsionaalne ja emotsionaale inimene. Kuigi abielus oli naise positsioon mehe omast tunduvalt madalam, ei olnud naine siiski ka päris ilma õigusteta. Kui 12.sajandil Rooma õigus taasavastati, siis paranes ka naise õiguslik positsioon. Germaani hommikuand asendati kaasavaraga, millele valdamisele teatud olukorras oli ka naisel endal õigus. Kaasavara kasutamisõigust oli naisel võimalik kohtu kaudu nõuda. 14.sajandi keskel hakati kõrgelt hindama naise puhul ka mitmekesiseid majapidamistöid
Tema isa mõistis teda perekonnas kõige paremini ja ta oli isa lemmiklaps. Ta sai väga haiget, kui Vronski armus Annasse. Ta meeldis ka Levinile, kellega nad abiellusid ja said ühise lapse. Ta ema arvas, et Kitty ei saa ometi armastada sellist meest nagu seda oli Levin.Ta oli väga lihtne tütarlaps, kugi tema melu oli seltskonnas suurem, kui tema kahel õel.Ta hoolis väga oma mehest Levinist ja hooldas ka Levini venda, kui too surema hakkas. Ta oli emotsionaale tüdruk. Ta oli kõikide inimeste vast lahke, ega torisenud kellegagi. 2. Sõnasta Levini vaated elule, mida ta elust mõtles, arvas jne Tema jaoks oli maa elamise, niisiis rõõmustamise, kannatamise ja töötamise koht. Ta pidas seda paremaks, sest seal võis kahtlemata kasulikku tööd teha. Tema meelest oli rahvas lihtsalt peaosaline ühises töös, ja hoolimata rahva austamisest ja mingist
annaabi.ee 
