sügavama teda keerulise vaimsuse hingeeluga kui ka aja ja filosoofilise üldistust. emotsiona alse pingestatu se poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena.
Mitte- Tunnetusli ne e Püsimälu kontaksed kud Protse- duuriline Motoorne Emotsiona Ekstero Sensoorne alne Intero Ideaalne Verbaal- Sõnali- Dialoog Monoloog Propriot- Motoorne sed Loogiline septiivsed kujundilin
Palju erivaj lapsed ei õpi ise üldoskusi, vaid neid tuleb väikeste sammudega õpetama. Aga kuidas õpetada, kui neid üldoskusi pole lahti kirjutatud? Seepärast võiks mõelda üldoskuste hindamise lahtikirjutamisele. ET see on ka uus osa alles õppekavas. (VAATA OMA SINIST suurt RAAMATUT selle kohta) ARENGUVALDKONNAD KOOLIS Traditsiooniline : ----- Eve.Kikase rmt (pdf failina olemas netis see rmt). Tunnetus, suhted, jne on samad, emotsiona ja eneseks jne samad AGA motivatsioonilin areng on nüüd oluline! Enne kooli tehti nii, asi toimus mänguliselt ja asi tehtu hästi huvitavaks. Koolis nüüd peaksid end ise motiveerima ja tahtma saama teada uusi teadmisi. RiiklikÕpi: jagab nüüd ka koolis (nagu ka eelkoolieas) pädevused kaheks: üldpädevused ja ainealases pädevused. Aga üldoskused on hoopis teistmoodi lahti kirjutatud. Nt Väärtuspädevus suutlikkust hinnata inimsuhteid jnejne
annaabi.ee 
