nõustamine nägemise teemadel. (Eesti Optometristide Selts 2005). See, milline üldmulje jääb kliendile optikakauplusest ja firmast, sõltub enamjaolt teenindusest, mille osaks ta saab. Klient tuleb ootusega, et tema muredesse suhtutakse põhjalikult ja tuntakse huvi tema aitamise vastu. Positiivse tunde tekitab kliendis kindlasti ka see, kui ta saab optometristilt sellist nõu ja informatsiooni, mida ta võibolla ise küsidagi poleks osanud. REFRAKTSIOONIVEAD Normaalnägev silm ehk emmetroopne silm on umbes 22-24 mm suurune ja tema optiliseks tugevuseks on 60,3 dioptrit. Lõpmatusest tulevad kiired koonduvad emmetroobi akommodeerimata silmas võrkkestal ehk reetinal, kus tekib esemest ümberpööratud kujutis. Põhilised refraktsioonivead, mille korrigeerimisega optometrist tegeleb on: 1. Lühinägevus ehk müoopia. Müoopiline silm on oma mõõtmetelt kas liiga suur või on tema optiline tugevus liiga tugev. Lühinägevuse korral koonduvad lõpmatusest tulevad kiired
murdmisvõimet ja optilise teljega samas suunas kulgevad kiired võrkkestal ja terav kujutus tekib võrkkestale Nägemisteravuse sõltuvus refraktsiooniveast Subjektiivse refraktsiooni määramise aluseks on hea hinnata vaba visust. Vaba visusarv toimib lühinägeva uuritava juures. Noore kaugelenägeva uuritava oma silma akommodatsioon korrigeerib vea ka siis kui seda on mitu dioptrit ja näeb ka kõige väiksemat visusrivi kuigi silm ei ole emmetroopne. Uuritava liiga suur akommodatsioonivajadus ilmneb silmade väsimustundes, pea- ja silmavaludes ja muudes ebamäärastes kaebustes. Visusarvuga saab hinnata ka kasutusel olevate prillide toimimine. Kui kasutusel olevad prilliläätsed on väga kriimustunud või on pinnakatted kahjustunud ja läbi nende näeb halvasti. Siis alati ei peagi prilliläätse tugevusi muutma, vaid piisab nende vahetamisest uute vastu. Sellises olukorras tuleks olemasolevate prilliklaaside tugevused panna
akommodatsioon, kus muudetakse läätse kumerust- lähedale vaatamiseks peab lääts olema kumeram, kui ei oleks akommodatsiooni, tekiks kujutis lähedale vaatamisel võrkkesta taha. Lääts muutub kumeramaks, kui tsiliaarlihased kokkutõmbuvad, sest siis läätse ümbritsev tsiliaarlihaste ringkiht kitseneb ning läätse ümbritsevad ligamendid pikenevad ja lääts on ümaram (pole nii palju välja venitatud) Normaalne e EMMETROOPNE silm. MÜOOPIA E LÜHINÄGELIKKUS. Kujutis tekib võrkkesta ette, (silmamuna liiga pikk) korrigeeritakse hajutava e negatiivse e nõgusläätsega. HÜPEROOPIA E KAUGNÄGELIKKUS .Kujutis tekib võrkkesta taha (silmamuna liiga lühike), korrigeeritakse koondava e postiivse e kumerläätsega. Kumerlääts teeb silma dioptriad suuremaks. Maali-Liina, jaanuar 2012
annaabi.ee 
