Lõppvõimendi tagab opvõimendile väikese väljund takistuse ja nõutava väljund vooluväärtuse. Reeglina sisaldab lõppvõimendi ka kaitselülitust mis väldib võimendi riknemist väljundi lühise korral.selleks et opvõimendi sisendtakistus oleks võimalikult suur kasutatakse sisendaastmetes. Kas väljatransistore või emitterjärgureid. Difvõimendi lihtsustatud skeem on järgmine Joonis 2.8.4 Diferentsiaalvõimendi võimendus astmed on oma vahel sidestatud ühise emittertakistuse kaudu. Kui me anneme esimesse sisendisse positiivse signaali, siis hakkab suurenema VT1 kollektori vool ja ka vool läbi emittertakistuse. Emitertakistusel tekib pingelang, mille pluss on suunatud VT2 emitterile. See on samaväärne teise transistori sisendpinge vähenemisega. Ning see toob kaasa teise transistori kollektorvoolu vähenemise ja väljundpinge tõusu. Järelikult on esimese sisendi toime MI sest sisendpnige suurendamine toob kaasa väljundpinge suurenemise
R RC 1 R CE R2 E E Joon.1.25 Temperatuuri langedes on toime vastupidine. Sama võtet võidakse kasutada ka baasipinget fikseerivas lülituses (joon.1.25). Toodud kompensatsiooni nimetatakse emitterkompensatsiooniks, sest ta tekib emittertakistuse kasutamisega. Vältimaks signaalisagedusega pingelangu lülitatakse takistiga paralleelselt sobiva suurusega kondensaator, mille kaudu kulgeb vahelduvvsignaal emittertakistusel pingelangu tekitamata.Vaadeldav stabilisatsioon ei anna täielikku kompensatsiooni, küll aga vähendab tööpunkti nihkumist ja tavaliselt sellest piisab. Emmiterkompensatsioon toimib ka transistoride vahetamisel, kui uue transistori vooluvõimendustegur erineb vahetatud transistori vooluvõimendustegurist Olgu uue
suunaga, kuna ta avaldub alles seadme valmimisel. 6.5.3 Tagasisidelülituste praktilisi näiteid Lihtsaima negatiivse tagasiside lülituse saame, kui jätta ära ÜE-lülituse emittertakistusega paralleelselt olev kondensaator (joon.6.17). Emittertakistusel tekkiv pingelang on võrdeline väljundvooluga ja on samas faasis sisendpingega. Ta jääb järjestikku sisendpingega ja vähendab vastavalt tegelikku baasi ja emitteri vahelist sisendpinget. Joonis 6.17. Tagasiside emittertakistuse kaudu [4]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 42 Vaadeldav tagasiside on seega negatiivne tagasiside ning ta on järjestikune tagasiside, kuna tagasiside pinge on sisendsignaali suhtes järjestikku ja ta on niinimetatud voolu tagasiside, kuna tagasisidepinge on võrdeline väljundvooluga Joonis 6.18. Paralleelne pingetagasiside baasitakisti kaudu [4].
muutuse. Kui temperatuuri tõustes suureneb kollektorivool siis suureneb U, ning väheneb baasivoolu põhjustav pinge, järelikult väheneb baasivool +E E RE CE R1 RC R2 JOONIS 4.21. Temperatuuri langedes on toime vastupidine. Sama võtet võidakse kasutada ka baasipinget fikseerivas lülituses (joon.4.21.). Toodud kompensatsiooni nimetatakse emitterkompensatsiooniks, sest ta tekib emittertakistuse kasutamisega. Vältimaks signaalisagedusega pingelangu lülitatakse takistiga paralleelselt sobiva suurusega kondensaator, mille kaudu kulgeb vahelduvvsignaal emittertakistusel pingelangu tekitamata. Vaadeldav stabilisatsioon ei anna täielikku kompensatsiooni, küll aga vähendab tööpunkti nihkumist ja tavaliselt sellest piisab. Emmiterkompensatsioon toimib ka transistoride vahetamisel, kui uue transistori vooluvõimendustegur erineb vahetatud transistori vooluvõimendustegurist Olgu uue
1 R CE R2 E E JOONIS 4.21. Temperatuuri langedes on toime vastupidine. Sama võtet võidakse kasutada ka baasipinget fikseerivas lülituses (joon.4.21.). Toodud kompensatsiooni nimetatakse emitterkompensatsiooniks, sest ta tekib emittertakistuse kasutamisega. Vältimaks signaalisagedusega pingelangu lülitatakse takistiga paralleelselt sobiva suurusega kondensaator, mille kaudu kulgeb vahelduvvsignaal emittertakistusel pingelangu tekitamata. Vaadeldav stabilisatsioon ei anna täielikku kompensatsiooni, küll aga vähendab tööpunkti nihkumist ja tavaliselt sellest piisab. Emmiterkompensatsioon toimib ka transistoride vahetamisel, kui uue transistori
annaabi.ee 
