nüüd koormustakistus teiseltpoolt, aga sellepärast, et koormustakistusel tekiv pingelang töötab sisendpingele vastu. See tähendab, kui sisendpinge suureneb ja püüab suurendada sisendvoolu, siis suureneb pingelangu tõttu emitteri pinge püüdes vähendada sisendvoolu. Tulemusena jääb sisendvool väiksemaks kui ühise emitteriga lülitusel ja sisendtakistus on küllalt suur ulatudes kuni 50k-ni. Väljundvool, milleks on emitterivool on märksa suurem sisendvoolust ja see tõttu saadakse nii voolu kui ka võimsuse võimendus. Väljundtakistus on väike suurusjärgus mõnikümmend oomi. Tema vähenemine on seletuv sellega, kollektor on konstantse pinge all ja kõik väljundpinge muutused toimivad emitter-siirdele tuues kaasa tugevaid väljundvoolu muutusi. 31. Vaakumdioodi klaaskestas paiknevad kaks elektroodi: katood ja anood. Vaadeldud vaakumdioodi mudelis on anoodiks metallplaat ja katoodiks spiraali keeratud peen traat
Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 18 Pikkov lk 72 (järg) Ülemisel skeemil (Pikkov lk 72 all) on näidatud alalisvoolutagasisidega tööpunkti stabiliseerimise lülitus. See on hea stabiliseerimisvõimega ja seetõttu levinuim. Alalisvoolu-jadavastuside loomiseks on emitteriahelas takisti RE, millel emitterivool tekitab pingelangu UE. Kui kollektorivool temperatuuri toimel kasvab, siis ka emitterivool kasvab. See suurendab pingelangu emittertakistil, mis vähendab päripinget emittersiirdel (sest pingejaguri R1-R2 poolt baasile antav eelpinge ei muutu), mis vähendab baasivoolu, mis avaldab vastumõju kollektorivoolu suurenemisele. Peale vaadeldud tööpunkti stabiliseerimislülituse (vt ka joon. 6.4 c) on kasutusel veel alalispingevastusidega lülitus (joon. 6
34. Mis on kollektori vastuvool ICBO ja millest ta sõltub? Lk 103 Kollektor-baas ehk ühise baasiga lülituse vooluring on pingestatud pingeallika poolt vastusuunas, mistõttu baas-kollektor p-n-siirde pot.barjäär suureneb. Vool sõltub takistusest, mis pole lineaarne st takistuse väärtus muutub transistori reziimi muutusega. Ie=30/re 35. Mis on vooluülekandetegur ja kuidas teda tähistatakse? Seda võib vaadelda kui vooluvõimendustegurit (alfa), kui sisendvooluks on emitterivool ja väljundvooluks kollektorivool. =Ik/Ie 36. Millised on bipolaartransistori ühendusviisid? Lk 107 emitter lülitus Bipolaartransistor on transistor, mis koosneb kolmest auk- ja elektronjuhtivusega kihist ja kahest nendevahelisest pn-siirdest. Bipolaartransistori (tavaliselt germaaniumist või ränist) struktuur võib olla pnp või npn. Pnp tüüpi transistor (~) - signaaliallikas
koormustakistus teiseltpoolt, aga sellepärast, et koormustakistusel tekiv pingelang töötab sisendpingele vastu. See tähendab, kui sisendpinge suureneb ja püüab suurendada sisendvoolu, siis suureneb pingelangu tõttu emitteri pinge püüdes vähendada sisendvoolu. Tulemusena jääb sisendvool väiksemaks kui ühise emitteriga lülitusel ja sisendtakistus on küllalt suur ulatudes kuni 50k -ni. Väljundvool, milleks on emitterivool on märksa suurem sisendvoolust ja see tõttu saadakse nii voolu kui ka võimsuse võimendus. Väljundtakistus on väike suurusjärgus mõnikümmend oomi. Tema vähenemine on seletuv sellega, kollektor on konstantse pinge all ja kõik väljundpinge muutused toimivad emitter- siirdele tuues kaasa tugevaid väljundvoolu muutusi. Nagu selgus on ühise kollektoriga lülituses väljundpinge sisendpingega faasis (faasinihe 0º). Ühise
Kuna baas on väga õhuke (paksus < 1 mm), siis valdav enamik (>95%) päripingestatud emittersiirde kaudu sinna jõudnud elektrone (enamuslaengukandjaid) satuvab vastupingestatud kollektorsiirde elektrivälja mõjualasse, mis suunab elektronid kollektorisse, tekitades kollektorivoolu. Ainult väike osa elektrone rekombineerub baasis aukudega (vähemuslaengukandjatega), mis moodustavad osa baasivoolust (teise osa baasivoolust moodustavad emittersiirde kaudu emitterisse kulgevad augud). Emitterivool kui tervik jaguneb seega baasivooluks ja kollektorivooluks. Baasivool on kollektorivoolust tunduvalt väiksem (suurusjärgus 1...5%). IE = IK + IB ; IB « I K ; IE IK IK = A · IE Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 14 A on vooluülekandetegur ehk staatiline vooluvõimendustegur, mille väärtus on suurusjärgus 0,95..
baasivoolu tekkimine võimalik ainult siis, kui baasi ja kollektori vaheline pinge on vastavalt (0,5..0,7V) kollektori ja emitteri vahelisest pingest väiksem. Kui need pinged võrdsustuvad, muutub sisendvool nulliks, kuna emittersiirdele ei tule enam pärisuuna-pinget. Seevastu väljundtunnusjoontena võime kasutada CE lülituse väljundtunnusjooni. Ainsaks erinevuseks on see, et väljundvooluks on nüüd kollektorvoolu asemel emitterivool, mis erineb viimasest ainult mõne protsendi võrra. 6.5. Transistori parameetrid Peale staatiliste tunnusjoonte kasutatakse transistoride omaduste iseloomus- tamiseks veel mitmeid parameetreid. Parameetrid iseloomustavad transistori omadusi teatud kindlas tüüpreziimis ja võimaldavad sageli arvutusi lihtsustada. Transistoride puhul on otstarbekas arvutusteks kasutada parameetreid neil juhtudel, kui sisend-signaalid on väikesed
annaabi.ee 
