ainete keemilise koostise või keskkonnasaaste uurimisel, tahkiste; molekulide ja kristallide elektroonste omaduste uurimisel, optilistes sensorites, rakendused meditsiinis, fotoluminestsents spektroskoopia (elektronstruktuuri uurimine). Fluorestsents Fluorestsents Fluorestsents - Sõna tuleb mineraalist fluoriit. Fluorestsents on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV- kiirgusega või nähtava valgusega. Enamikul juhtudel omab emiteeruv kiirgus pikemat lainepikkust kui neelatav kiirgus ja seeläbi omab ka madalamat energiat. Samas, kui neelatav elektromagnetiline kiirgus on väga intensiivne, võib üks elektron neelata ka kaks footonit. Selline nähtus võib esile kutsuda fluorestsentsi, millel on lühem lainepikkus kui neelatud kiirgusel. Elektrivool elektroluminestsents on luminestsents, mis tekib aines rakendatud elektrivälja mõjul. Rakendamine Kasutatakse gaaslahendus- ehk luminestsentslampides,
Päikeselt pärineva ja maalt peegeldatud kiirguse kõrval mõõdetakse ka Maa süsteemist pärinevat pikalainelist kiirgust. Maalt emiteeritud soojuskiirguse mõõtmisel on määravaks Plancki seadus absoluutse musta keha kiirgusvõimsuse kohta ja Wieni nihke seadus, mille kohaselt on kõrgema temperatuuri korral kiirgusvõimsus suurem ja kiirgus-spektri tipu lainepikkus lühem. Päikesekiirguse spektri tipp on kõrge temperatuuri tõttu lainepikkusel 0.5 m, ent Maa poolt emiteeruv infrapuna kiirgus tipneb 10 m juures [3]. 1.2 Aktiivsed seadmed Aktiivsete seadmete korral kiirgavad seadeldised ise kiirgust ning võtavad selle ka vastu. Võib luua analooge radariga: kosmoses asuv seade paiskab välja mikrolainete voo ning registreerib tagasipeegeldunud signaali, kusjuures on võimalik varieerida kiiratavate impulsside arvu, kestust, polarisatsiooni, kiire laiust, sagedust, ning langemisnurka.
Energia absorbeerumisega kaasneb süsteemi (molekuli, aatomi) üleminek energeetilisest miinimumolekust normaalolekust (ground state) kõrgema energiaga ergastatud olekusse (excited state). Viimane on lühiajaline ja üsna pea vabastab süsteem energia, pöördudes 38 madalamale energianivoole tagasi. Energia vabaneb kas soojusena, mis kandub naabermolekulidele, või valgussähvatusena (fluorestsentsina). Kui emiteeruv energia on piisavalt suur, võib aset leida keemilise sideme katkemine või elektroni lahkumine ja iooni tekkimine. Molekulid neelavad energiat valikuliselt neelduvad need valguskvandid, mille energia võrdub normaal- ja ergastatud oleku orbitaalide energiate vahega. Mida väiksem on see erinevus,
annaabi.ee 
