võlakirjad enamasti mittemateriaalsel (dematerialiseeritud) kujul — võlakirja tingimused registreeritakse ning füüsilisi pabereid võlakirjade ostjaile välja ei jaotata. Võlakirjad registreeritakse sissekannetena depositooriumides ning nad kantakse investorite väärtpaberikontodele. Tavaliselt maksab emitent ehk kupongvõlakirja väljalaskja võlakirjaomanikele kindla aja tagant intressi ehk kupongi, mille garanteeritud protsent nominaalväärtusest on märgitud emissiooniprospektis. Kupongi makstakse harilikult üks või kaks korda aastas. Juhul kui intresside väljamaksmine toimub kaks korda aastas, väljendab antud intressiprotsent ikkagi aastast intressi. Kupongvõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on kupongvõlakirjad pikemaajalised, üle ühe aasta pikkused võlakirjad. Diskontovõlakirjade emitendid kuponge ei maksa, kuid võlakirjad emiteeritakse diskontoga ehk
vahenditest või maksusoodustust eesmärgiga soodustada majandustegevust. (2) Pettuse teel soodustuse saamise või soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega. § 211. Investeerimiskelmus (1) Investeeringu saamise eest majandustegevuses osaleva isiku poolt emissiooniprospektis või muul viisil üldsusele suunatud teabes valeandmete esitamise teel - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega. § 212. Kindlustuskelmus (1) Kindlustusjuhtumi esilekutsumise või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil - karistatakse rahalise karistuse või
Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal) võlakirja omanikule tagasi koos selle pealt arvestavate intressidega. Kupongvõlakirjad Tavaliselt maksab emitent ehk kupongvõlakirja väljalaskja võlakirjaomanikele kindla aja tagant intressi ehk kupongi, mille garanteeritud protsent nominaalväärtusest on märgitud emissiooniprospektis. Kupongi makstakse harilikult üks või kaks korda aastas. Juhul kui intresside väljamaksmine toimub kaks korda aastas, väljendab antud intressiprotsent ikkagi aastast intressi. Silvia Kuusk Kupongvõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on kupongvõlakirjad pikemaajalised, üle ühe aasta pikkused võlakirjad.
annaabi.ee 
