Isemajandav Eesti vajas rahareformiks oma keskpanka, nagu kinnitasid ka isemajandamise aluste seadus ja IME (Isemajandav Eesti) koondkontseptsioon. Enne 1987. aastat oli Eesti panganduse ainus keskus NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik pank. 15. detsembril 1989. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Panga taasrajamise kohta tegevuse algusega 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril võttis Ülem-nõukogu vastu ka pangaseaduse, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Pank pidi muutuma arvelduste keskuseks ja peakorraldajaks Eestis. 28. juunil 1990. aastal tegi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ülesandeks valitsusele koos Eesti Pangaga esitada 15. novembriks parlamendile rahareformi konkreetne kontseptsioon ja tegevuskava. Valitsuse kontseptsiooni peamine ideoloog ja koostaja oli majandusnõunik Bo Kragh. Rahareformi eesmärgid: 1. Ringluses oleva rahahulga vähendamine ja inflatsiooni alandamine. 2
isemajandamise aluste seadus ja IME (Isemajandav Eesti) koondkontseptsioon. Enne 1987. aastat oli Eesti panganduse ainus keskus NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik pank. 15. detsembril 1989. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Panga taasrajamise kohta tegevuse algusega 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril võttis Ülem- nõukogu vastu ka pangaseaduse, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Pank pidi muutuma arvelduste keskuseks ja peakorraldajaks Eestis. 28. juunil 1990. aastal tegi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ülesandeks valitsusele koos Eesti Pangaga esitada 15. novembriks parlamendile rahareformi konkreetne kontseptsioon ja tegevuskava. Valitsuse kontseptsiooni peamine ideoloog ja koostaja oli majandusnõunik Bo Kragh. Rahareformi eesmärgid: 1. Ringluses oleva rahahulga vähendamine ja inflatsiooni alandamine. 2
tõelisteks konkurentideks, mis kokkuvõttes kahjustas maaelu. (Leetsar 1999:28) 10 Aastatel 1922-1929 ületasid riigi tulud kogu aeg kulusid. Nende aastatega jäi riigil 19,4 miljardit krooni üle ehk siis Eesti riigil olid kogutud korralikud reservid. (Tomson 1999:53) 1919. aastal loodud Eesti Pank töötas algselt hoiu-, laenu-, emissioonipangana (raha ja väärtpaberite ringlusse laskmise pangana), ilma kullaklauslita (valuuta väärtus ei olnud tagatud kullas), mis tähendas, et vajadusel oli võimalik raha juurde trükkida. 1924. aastaks oli Eesti Pank välja laenanud üle oma tegelike võimaluste (üle 6 miljardi marga) ja krediitide tagasisaamine osutus raskeks. Et aga vältida pankrotilainet oli Eesti Pank sunnitud andma veel laene selleks raha juurde trükkides, see omakorda aga viis Eesti marga kursi alla. 1928
annaabi.ee 
