usbeklasi, kes kõnelevad usbeki keelt. Buhhaaras leidub loodusande nagu maagas, puuvill, puuviljad ja siid. Buhhara on tuntud ka oma tekstiilitööstuse pärast, kus toodetakse karakullnahka, vaipu ja riietusesemeid. Buhhaara ajalugu Buhhaara linn asutati 1. sajandil pKr. Kui araablased vallutasid 8. sajandi alguses Buhhaara, oli linnast saanud tähtis kaubanduse ja kultuuri keskus. Hiljem vallutati linn karakaniidide ja tatarlaste poolt ja 1555 a. sai Buhhaarast ühe Usbeki emiraadi pealinn. 1866 a. vallutas Venemaa emiraadi ja hoidis seda oma võimu all kuni 1920 aastani. Hiljem emiraat kukutati ja linn ühendati Usbeki Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. 1991 a. Iseseisvus Usbekistan. Vaatamisväärsused Buhhaaras Po-i-Kalan kompleks: Kalyan Minarett (pärineb 12. sajandist) Mir-i Arab Madrassah Kalan Mosee Ismail Samani mausoleum (9-10. sajandist) Chashma-Ayub mausoleum Ark (pärineb 5. sajandist) Lyab-i Hauz kompleks Kukeldash Madrasah
keskus, Madriidi omavalitsusterritooriumi keskus. Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe. Manzanarese ääres. Madriidi linn on maanteede- ja lennuliinide tähtis sõlmpunkt kogu riigi jaoks. Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres. Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Sevilla, linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele sadamaga. Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased. Sevilla oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Barcelona asutasid 3.saj. e.m.a. kartaagolased, seejärel kuulus linn: roomlastele, lääne gootidele, araablastele ja frankidele.
reisides endale vähemalt sihtkoha maa õigusnormid selgeks teha. Parktikas on küllalt juhtumeid, mis pälvinud ajakirjanduse tähelepanu ja kus inimene on võõral maal sooritanud kuriteo, mis Eesti ühiskonnas oleks heal juhul taunitav, kui sedagi. Meenutagem siinkohal kasvõi vanemveebel Andrei Koroli juhtumit Araabia Ühendemiraatide lennujaamas, kus Araabia Ühendemiraatide võimud võtsid Koroli vahi alla 2006 aasta 23. veebruaril Sharjah' emiraadi rahvusvahelises lennujaamas, kus ta oli alkoholi tarvitanud ning sisenenud naispolitseiniku kabinetti. Aprilli alguses määras Sharjah' esimese astme kohus Korolile alkoholi tarvitamise eest ühe ja naispolitseiniku ahistamise eest kolm kuud vanglakaristust. Korol valis siis kolmekuulise vanglakaristuse asemel 80 kepihoopi. Teise astme kohus tühistas Korolile määratud 80 kepihoopi ja määras talle naispolitseiniku ahistamise eest 2000 dirhemit ehk
Araabia Ühendemiraadid Araabia Ühendemiraadid Ajalugu • 1820 Kirjutati alla rahuleping Briti valitsuse ja Abu Dhabi, Dubai, Ras Al Khaimah, Umm Al Quwain, Ajman, Sharjah sheikide vahel. Leppe eesmärgiks oli maha suruda piraatlus Pärsia lahe rannikul ja ala saab tuntuks kui Vaherahu Rannik. • 1952 Moodustakse Vaherahu Nõukogu seitsme emiraadi vahel, et suurendada omavahelist koostööd. • 1968 Alamkojas peetud kõnes teatab Briti Peaminister Harold Wilson plaanist Briti vägede täielikust väljatõmbamisest Pärsia lahest 1971.aastaks. See tähendab lahe emiraatide välispoliitika minekut nende endi kätte. Algavad diskussioonid emiraatide föderatsiooni moodustamiseks. Üldandmed • Pealinn: Abu Dhabi • Pindala: 82 880 km² • Riigikeeled: araabia, inglise • Rahvaarv: 4 975 593 (2010)
Haldusjaotus Araabia Ühendemiraadid jagunevad seitsmeks emiraadiks: Abu Dhabi emiraat Ajmni emiraat Dubai emiraat Al-Fujayrah' emiraat Ra's al-Khaymah' emiraat Ash-Shriqah' emiraat Umm al-Qaywayni emiraat Araabia Ühendemiraadid on liitriik, kuhu kuulub seitse emiraati. Kõik nad on kõrberiigid, kus asustus on koondunud peamiselt linnadesse. Pealinn Abu Dhabi on Abu Dhabi emiraadi ja Araabia Ühendemiraatide pealinn. Linn paikneb Abu Dhabi saarel Pärsia lahes veerandi kilomeetri kaugusel Araabia poolsaare idarannikust. Mandriga ühendab linna kaks maanteesilda. Riigikord Riigikord: konstitutsiooniline monarhia, emiraatide föderatsioon Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Põhiseaduslik monarhia
Kalifaadi puhul oli tegemist teokraatliku riigiga vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ühtlasi ka riigijuht. Juhtis ka nn peaminister ehk vesiir kaliifi esimene abiline. Maailmariik hõlmas tohutuid alasid Euroopas, Aafrikas, Aasias. Seda polnud võimalik valitseda ainult ühe kaliifi abil, kujunesid välja erinevate piirkondade asevalitsejad emiirid. Äärealade emiirid lõid kaliifist lahti ja rajasid emiraadi, näiteks Hispaanias tekkis Cordoba emiraat; Põhja-Aafrika emiraat. Laienes kalifaat, sest taheti uusi karjamaid, põllumaad, usku levitada, teiste maade rikkused. Neil rahvail, kes olid raamaturahvad (kristlased ja juudid) lubati oma usku jääda, lubati usukombeid täita, kuid kõik mittemoslemid maksustati, see oli põhjuseks, miks paljud alistatud rahvad vahetasid usku, teiselt poolt vahetatid usku, kui taheti teha karjääri riigiametites
on seal alles vaid üks 13 sajandist pärit juudi sünagoog, kuid rahvas kutsub seda linaosa endiselt juudi kvartaliks). Vasesulatus-, masina-, toiduaine-, tekstiilitööstus. Juba 1000 a. tagasi oli siin 27 kõrgkooli, arenes meditsiin, astronoomia, filosoofia. Ka Kreeka kultuuripärand leidis tee Euroopasse just Cordoba kaudu. Linnapildis oluline mauri arhitektuur. 719 Damaskuse kalifaadi emiirid asusid Cordobasse. 756-929 emiraadi pealinn. Abd ar-Rahman I (300 aastase dünastia rajaja.) 929-1031 kalifaadi pealinn. Abd ar-Rahman kuulutas ennast kaliifiks ja Hispaania iseseisvaks. 10. saj. rajati Cordobasse ülikool. 1070 Sevilla Kuningriigi osa. Kalifaadi ajast pärineb vanalinna korrapäratu tänavastik. Kitsaid sopilisi tänavaid äärestavad siseõuedega (patiotega, kus asub tohutult palju lilli) krohvitud majad. Suure kuumuse tõttu suletakse kell 14:00 kõik poed ja muuseumid, linnake ärkab ellu alles kell
· Palau Güell · Casa Batlló · La Pedrera · MACBA (kunstimuuseum) · Torre Agbar · Arc de Triomf Muid pilte Barcelonast: Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres, Turia (Guadalaviari) jõe suudmealal. Valencia linna elanike arv oli: · 650 000 elanikku 1971 aasta · 739 000 elanikku 2000 aastal Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Valencia provintsi majanduse põhiharud on: · puu- ja köögiviljakasvatus (ekspordiks) · riisikasvatus Kasvatatakse ka: · nisu · oliivipuid · viinamarjapõõsaid · mägedes peetakse lambaid ja kitsi Vaatamisväärsuses Valencias: · Kunsti-ja teadushoone · Turia Aed · Plaza de Ayuntamento · Valencia Katedraal · Torres de Serranos · Valencia sadam
annaabi.ee 
