naasis aga tervislikel põhjustel peagi Haworthi. Kolm aastat hiljem katsetas ta ühes Halifaxi koolis kuus kuud õpetajaametit. Koos Charlotte´iga õppis Emily 1824. aastal Brüsselis prantsuse ja saksa keelt. Õed plaanisid kooli avada, sellest ei tulnud aga midagi välja. Samal aastal suri tädi ja Emily jäi Haworthi. Charlotte´i eestvedamisel avaldasid õed 1846. aastal pseudonüümide Currer, Ellis ja Acton Bell all oma luuletusi. Suurem osa neist pärines Emilylt ja paljud olid inspireeritud fantaasiamaailmast. Järgmisel aastal ilmusid samade pseudonüümide all peaaegu üheaegselt õdede esimesed romaanid "Jane Eyre" (Charlotte´ilt), "Agnes Grey" (Anne´ilt) ja "Vihurimäe" (Emilylt). Võimalik, et Emily kirjutas ka teise romaani, mille käsikiri hävitati pärast kirjaniku surma. Tema Gondali juttudest ei ole samuti midagi säilinud. Emily Brontë suri vahetult pärast venna surma 19. detsembril 1848. aastal, tuberkuloosi
Elas kord üks tüdruk , ta nimi oli Emily. Ta ei teadnud endast midagi, enda nime või kus ta on .Tal oli üks märkmik, sealt oli välja rebituid lehti ning tal oli ka regulka.Emily oli sattunud ühte väikesesse linna nimega Blackrock.Tüdruk hakkas linnas ringi liikuma ja leidis ühe kohviku nimega El Dungeon , sealt sai ta süüa . Hiljem hakkas Emily ettekandjaga rääkima ja sai teada et too pole eriti jutukas ja ta nimi on Raven . Raven küsis siis Emilylt mis ta nimi on ? Emily ei teadnud enda nime ja mitte endast imelikku muljet jätta ütles siis , et ta nimi on Earwig. Kui Emily oli läinud ära siis leidis ta majade vahelt omale varjualuse kus ta sai ööbida.Varjualuse juurest leidis ka ta 4 kassi , kelle nimesid ta ei teadnud, sest neil kassidel polnud kaelarihmu.Kõik kassid olid oma moodi erinevad kõik nad olid mustad , aga ühel triibuline saba, teisel polnud silma ,kolmandal kõrv
töötas, naasis aga tervislikel põhjustel peagi Haworthi. Kolm aastat hiljem katsetas ta ühes Halifaxi koolis kuus kuud õpetajaametit. Koos Charlotte´iga õppis Emily 1824. aastal Brüsselis prantsuse ja saksa keelt. Õed plaanisid kooli avada, sellest ei tulnud aga midagi välja. Samal aastal suri tädi ja Emily jäi Haworthi. Charlotte´i eestvedamisel avaldasid õed 1846. aastal pseudonüümide Currer, Ellis ja Acton Bell all oma luuletusi. Suurem osa neist pärines Emilylt ja paljud olid inspireeritud fantaasiamaailmast.[2] Avaldatud luulekogu kukkus aga läbi. Siiski oli õdede usk oma kirjanduslikese võimetesse nii kõikumatu, et nad pärast luulekrahhi varjunimesid muutmata proosasse üle läksid. Charlotte kirjutas romaani ,,Õpetaja", kus ta oma Brüsseli-kogemusi ära kasutas. Ja kuigi ta kirjastajat ei leidnud, jätkus tal veel 1847. aastal jõudu ,,Jane Eyre'i" väljaandmiseks. Seda teost saatis korrapealt menu
annaabi.ee 
