Elaisa sai omale nime oma emapoolse vanavanaema poolt, kes oli suurepärane kokk ja meister joonistamises. Pere kolis Tallinnasse 24 aastat tagasi, millal vanim poeg oli 14, keskmine poeg 11 ja peretütar kõigest 7 aastane. Enne olid nad elanud Põlvas pisikeses majas metsa serval. Tallinnasse kolides elasid nad Toomase tädimehe juures, kes suri peagi vanadusse ning jättis oma korteri pere kasutada. Toomas sai tööd postiljonina postkontoris, mis asub tema kodu lähedal. Ka Emilyl vedas töökohaga. Ta sai töökoha lasteaias kasvataja abina. Kõik lapsed läksid Kivimäe Põhikooli ning lõpetasid heade hinnetega. Elaisa aga koguni hõbemedaliga. Praeguseks elab Toomas kodus üksinda, lapsed on välja kolinud ja oma elu alustanud ning tema naine Emily lahkus üleeelmisel aastal elavate seast kuna põdes kopsuvähki. Eelmistel jõuludel kinkisid Jaagup, Karl ja Elaisa oma isale koera. Koerale panid nad nimeks Emily oma ema
Kassid hakkasid Emilyga kaasas käima. Ühel päeval kui Emily oli koristamise El Dungeonis lõpetanud leidis ta leti alt piiluaugu kust oli näha kõiki inimesi kes El Dugeonis istusid. Raven hakkas rääkima Ümlautiga kes korraldas rändavaid posimisetendusi. Emily läks järgmisel päeval seda etendust vaatama ning tutvus seal ühe üheksa aastase poisi Jakeyga, kes oli mõtete lugeja olnud juba väiksest peale. Öösel ei tulnud Emilyl und ja ta läks linna peale hulkuma.Ta ronis üle kõrge aia kus jäi talle juusesse kinni kaelarihm millele oli kirjutatud Miles, kuid talle astus ette politseinik kes tegi talle jällegi trahvi seekord öise hulkumise eest.Kui Emily koos kassidega varjualusesse jõudsid tuli Emilyle meelde kaelarihm ja ta näitas seda kassidele , see peale tuli ilma silmata kass üle Emily ja ootas kuni Emily selle talle kaela pani.
number on 15 ja korteri number 4." "Aitäh, Marian. Ma tulen kindlasti õhtusöögiks tagasi. Tsau!" "Oota Ethan, kuhu sa lähed?" "Emily juurde." ja juba jooksiski poiss tuttavat teed pidi supermarketi poole. 3. Praegu istub Ethan juba Emily elutoas ja joob teed küpsistega. Naine oli umbes kolmekümne aastane, ta juuksed olid patsi punutud, silmad olid tal hallikad rohelise varjundiga. Seljas oli tal must siiviter ja jalas tumesinised teksad. Emilyl oli väga rahulik ja meeldiv hääl, kui ta küsis Ethani käest:" Noh poiss, miks sa siis siia tulid?" Poiss hakkas täis suuga vastama:" Ma tulin küsima sellest mehest, kes oli teie toas, sellest kes muutus hundiks.Kas te jõudside..." noormees ei jõudnud lõpetada lauset, sest naine läks marru ning karjus tema peale:" Kui sa oled üks nendest, kes narrivad mind siin iga jumala päev, siis sa lendad siit kaugele ja ei tule sellele majale enam kunagi kilomeetrigi lähedale."