ta koduses keelpillikvartetis ja juba kuueselt esines avalikkuse ees pianistina. Kaheksa aastasena alustas ta oma loominguga. Siis järgnesid õpingud erinevates üldharidus koolides. 1843. aastal kolis noor Smetana Prahasse elama. Õppis seal muusikat Josef Prokschi muusikakoolis. Hiljem 1848 1856 oli ta seal dirigent ja klaveriõpetaja. 1856 1861 elas ta Rootsis. Andis seal soolokontserte ja oli ka dirigent ning ka kirjutas oma loomingut. 1861. aasta kevadel saabus helilooja emigratsioonist tagasi kodumaale. Sügisel sooritas pianisti ja dirigendina kontsertturnee Saksamaale ning Hollandisse ja alles järgmise aasta alguses esines ta Praha publiku ees. Smetana saabumine kodumaale langes kokku kolme tähtsa sündmusega : 1) Kooriühingu ,,Hlagol" asutamine 1861. aastal. See kujunes Tsehhi koorilaulu organiseerivaks keskuseks. 1862 oimus Prahas esimene ülemaailmne kooriühingute kongress. Esindatud olid 87 organisatsiooni. Järgnesid suured koorilaulu festivalid.
Inglismaa ja Rootsi. (Strods 2006, 8-12) Oma lahkumisest on teatanud 50 000 Lätlast, kuigi tegelik lahkujate arv on veelgi suurem. (Karnite 2006) Seega Läti tööjõuturul on teatud sektorites tekkinud tööjõu puudus. (Strods 2006, 8-12) Järsk tööjõuturu situatsiooni muutus Läti turul on genereerinud nii sotsiaalse kui majandusliku efekti. Tööjõu puudus püsib vaatamata suhteliselt suurele töötuse tasemele mõnes regioonis. Tööandjad kurdavad, et suurest emigratsioonist tingitud tööjõu puudus kahjustab nende ettevõtlust ja üldist Läti majanduse arengut. Läti riigi valitsusele, on selle olukorra parandamiseks tehtud ettepanek koostada seadus, mis lubaks külalistööjõu kasutamist ja julgustaks Läti kodanike kodumaale naasma. (Karnite 2006) Demograafilise näitajana töötuse määra juures mängib suurt rolli haridustase. Mida kõrgem on haridus seda väiksem on tõenäosus jääda töötuks. Põhjuseks on asjaolu,
teatud töökohad olid välistatud ja märge käis temaga kaasas isikutoimikus. NL poliitika läänlaste suhtes kukkus läbi, nad ei suutnud kõiki inimesi tagasi tuua. 1952 a alguseks oli läände jäänud natuke üle 451 000 inimese (NL enda andmed), nende hulgas kõige rohkem oli ukrainlasi (u 145 000), lätlasi (u 110 000), leedulasi (üle 63 000), eestlasi (59 000), venelasi (31 000). 2/3 nö teisest emigratsioonist olid nn läänlased. See seltskond sai NL poolt vaadatuna seltskonnaks, kellega tuli hiljem pidevalt tegeleda. Idalaste osas repatrieerimine toimus edukalt, sisulisi probleeme polnud. Nende puhul oli küllalt inimesi, kes ei soovinud tagasi tulla, aga nad sunniti tagasi minema, kui nad olid pärit NL tuumikterritooriumilt. Mõnedel juhtudel sunniti tagasi tulema ka nt eestlasi. Põgenike
annaabi.ee 
