45. Milleks on vajalik lauserõhk? Rõhutatakse tavaliselt olulist ja uut infot Uus (reema) ja vana (teema) info: Poisil on uued saapad. Lapsed mängivad peitust. Tüdruk otsib kadunud palli. > Tüdrukul oli pall. Eesti keeles on rõhk lauses lõpuosas: Jaan loeb raamatut. Kontrast lauserõhk tuuakse tavalisest asendist mujale. Siis on tegemist esiletõsterõhuga: Jaan loeb raamatut. Jaan loeb raamatut. Tunderõhk e emfaatiline rõhk: Temast poleks ma seda oodanud Moodustajastruktuur liitsõnades, nt tunnitöötasu, taskukellakett 46. Mis avaldab mõju häälikute kestusele? Kvantiteet e pikkus: kestus e füüsikaline kvantiteet välde e lingvistiline kvantiteet Häälikute kestusele avaldavad mõju mitmesugused tegurid: 1) hääliku enda laad omakestus, nt helitud k, p, t, s on pikemad kui nende helilised vasted; madalad vokaalid pikimad, kõrged lühimad;
· kõrvalkujundeid , nagu näiteks teose kõrvaltegelased, looduse ja esemete kirjeldused jms, mis aitavad esile tõsta põhikujundite elulist usutavust. ILUKIRJANDUSLIKUD STIILID Stiil kirjanikule, koolkonnale, voolule, ajastule iseloomulik väljendusviis ja loominguline eripära; avaramas tähenduses ka maailmanägemisviis ja teose põhihäälestus. Stiili olemust on erinevad koolkonnad mõistnud erinevalt. Stiili klassifitseeritakse kõrgeks (emfaatiline, kõrgendatud, pidulik, nt klassitsismis), keskmiseks (neutraalne) ja madalaks (argipäevane, lihtkõneline); kirjaniku individuaalstiiliks; zanristiiliks (eepiline, lüüriline, dramaatiline); epohhi- või voolustiiliks (nt romantiline, sentimentaalne stiil); keelekasutuse valdkonna järgi ajakirjandus-, teadus-, administratiiv- e kantselei-, ilukirjandusstiiliks. Stiilikujundid on ilukirjanduskeele loomise vahendid, mis saavutavad kunstilise mõju
- naised eelistasid -n ja mehed -h (58/33% ja 38/56%); - algharidusega informantidel oli 87% -h vorme, põhiharidusega 67%, keskharidusega 46% ja kõrgharidusega 22%; - kirjakeelse -s-lõpu (metsas) kasutus tõuseb hüppeliselt keskmises põlves (vanem 1%, keskmine 11% noorem 10%) ja vastavalt kasutaja haridusele (alam haridus 1%, põhiharidus 35%, keskharidus 8% ja kõrgem 12%). Teine rühm tegureid oli situatiivsed: teema, kõnestiil (neutraalne/emfaatiline/vastused), teksti tüüp (narratiiv/dialoog): - enam kasutatakse -h vorme kõneldes oma varasemast sotsiaalsest elust ja oma eluloost. Tänapäeva elust ja probleemidest kõneldes h vormide hulk väheneb; - neutraalses stiilis on üldiselt enam -h vorme kui afektiivses. St ebatavalist vormi kasutatakse enam emfaatilises kõnes; - dialoogis on vähem -h vorme kui narratiivis. St narratiiv on enam markeeritud kõneviis kui dialoog.
annaabi.ee 
