tõugukäigud puidus on ümmargused ja täidetud näripuru ja väljaheidetega. Sinisikk tõugud elavad nine ja maltspuidu välimuse osa vahel,emane putukas muneb oma monad okaspuu koorepragudesse kus need umbes kahenädalaga välja hautaks. Sinisikku arenguaeg munast mardikani kestab 2 aastat. Marimardikas närib varakevadel puidust välja lennu avad on ovaalse kujuga ja läbimõõdus 5-10 mm. Majasikk hoonetes sagetasti esinev suur puidukahjur ja emasputukas muneb oma munad talle sobivasse kohta nt katuseosadesse paari nädala pärast arenevad neist välja tõugud kes närivad ennast puidu sisse.tõugud ei kahjusta puidu panda ja seega pole aastaid kestnud kahjustused väljas pool nähtavad Talle on oluline soojuse ja kuiva puidu olemasolu kahjustab männi ja kuuse puitu mitte ss lehtpuitu. Mööblitoonesepp kahjustab ehitistes okas ja lehtpuid kuid kütmata ruumides paiknevat mööblit sobivam temperatuur tõugu arenemisel on
.25 sooladega immutamisel takistus väheneb. Dielktriline läbitavus Puidu mm pikkune.Tõugukäigu puidus on ovaalsed, suurima läbimõõduga 12..15 dielektriline väärtus olenevalt puuliigist , tihedusest ja puidukidude suunast on mmm ja kuni 8 cm sügavad. Ei leidu käikudes näripuitu. Hiid-tüvevaablane- see kuival puidul 2 ja 4 vahel, kusjuures pikikiudu on see 1,5 korda suurem muneb oma munad värskesse puitu. Tiivad läbipaitvad. Emasputukas 45mm ja kui ristikiudu. Puidu suhteline dielektriline läbitavus vaheldvvoolu korral on isasputukast suurem. Tõugukäigud Ümmargused ja täidetud näripuiduga. väheneb voolu sageduse suurenemisel.Vahelduvvoolu kondensaatoris tekkivad Sinisiku Elavad niine ja maltspuidu välimise osa vahel. Okaspuudes. võimsuse kaod muut soojuseks.Akustilised omadused-puit parimaid helisid Lennuavad 5..10 mm. Sinisisiku kahjustusi saab vältida koore eemaldamisega.
Emasputukad munevad munad loomade karvadele, sagedamini mokkadele, põskedele ja lõua alla. Koorunud vastsed ronivad ise suhu ja sealt edasi seedekulglasse, kus kinnituvad limaskesta külge. Osa liike muneb munad kohtadesse, kust loom sügab end hammastega. Sellised munad säilitavad eluvõime kuni 250 päeva. Vastsed nukkuvad mullas. Kogu maailmas on levinud hobuste maokiin. Ninakiinlased on karvased, mõned kimalasi meenutavad, redutseerunud suistega kärbsed. Pärast paaritumist istub emasputukas kusagil varjulises kohas ja ootab (ligi kolm nädalat), kuni munadest kooruvad vastsed (ninakiinlased on elussünnitajad). Seejärel muutub kärbes jälle aktiivseks ning lendab vastsetele peremehi otsima. Leidnud sobiva peremehe, pritsib ta vastse koos lisanäärme poolt eritatud vedelikutilgakesega peremehe ninasõõrmele. Sealt liigub see kiiresti nina sisemusse ning jääb sinna kuni arengu lõpuni. Nukkumine toimub pinnases
annaabi.ee 
