· Isased surevad pärast paarumist. · Külmade saabudes liiguvad sipelgad maa-alustesse käikudesse, ei suuda pesa soojendada, ärkavad alles kevadel. · Söövad putukaid ja nende vastseid, taimemahla, lehetäide magusat eritist ja seemneid. · Hävitavad põllu-ja metsakahjureid · Paljud liigid on looduskaitse all. Kimalased · Ehitavad pesa ainult üheks aastaks. · Talvituvad ainult emasputukad · Kimalased e. maamesilased teevad pesa maapinnale rohukõrte vahele, pinnasesse või samblasse ja hakkavad munema; esimesena kooruvad töölised, eks aitavad järglaste eest hoolitseda ja pesa laiendada · Suve teisel poolel arenevad peres uued emas-ja isaskimalased, kes jätavad pesa pärast koorumist maha ja lendavad pulmalennule ega pöördu enam tagasi. · Pärast paaritumist isaskimalased hukkuvad, kimalasemad toituvad veel mõnda aega ja
· Kiletiivaliste hulgas on palju ühiselulisi liike. Näiteks kodumesilased, herilased, kimalased ja sipelgad. · Ühiselulistel putukatel on peres tööjaotus: emaputukas muneb, töölised on viljatud ja teevad kõik pere eluks vajalikke töid, isaputukad on ainult ema viljastamiseks. · Kodumesilastel ja sipelgatel püsib pere koos palju aastaid. · Kimalastel ja herilastel elab pere ainult ühe suve. Talvituvad ainult emasputukad. · Ühiselulistest putukatest on kodumesilased nektari- ja õietolmulised, sipelgad segatoidulised ja herilased peamiselt röövputukad. Kahetiivalised- · Kahetiivalistel on 1 paar tiibu, teine paar on muundunud sumistiteks, mis lendamisel tekivad iseloomulikku heli. Näiteks: sääsed, parmud ning kärbsed. Sääsed- · Sale keha, pikad jalad ning tundlad. Toituvad nektarist või ei toitu üldse. Mõnede
sarapuupähklites. Ülemaailma on tuntud ladudes teravilja rikkuv terakärsakas Sitophilus granarius. Eestis umbes 3000 liiki. Selts: Lehviktiivalised (Strepsiptera) Esineb tugev suguline dimorfism isas- ja emasputukad erinevad omavahel. Isased: suised mandunud (valmikud ei toitu üldse). Silmad suured, kerajad; paiknevad pea külgedel. Silmad koosnevad 20-70 tihedalt paiknevatest osasilmadest. Tundlad koosnevad 4-7 lülist; kaetud haistepungadega. Eestiivad taandarenenud väikesteks tilkjateks
Nende peata vastsed arenevad seedenõredega vedeladatud toidukördi sees. See võimaldab toitu kokku hoida. Toakärbes on tuntud haigusetekitajate levitaja, kuna need ei hukku kärbse sooles. Toakärbse sarnane pistekärbes ründab inimesi alates juuli lõpust. Maokiinlased on keskmise suurusega, karvased, redutseerunud suistega kahetiivalised. Vastsed arenevad kabjaliste (hobused, eeslid, ninasarvikud) ja elevantide maos ja teistes soole osades. Emasputukad munevad munad loomade karvadele, sagedamini mokkadele, põskedele ja lõua alla. Koorunud vastsed ronivad ise suhu ja sealt edasi seedekulglasse, kus kinnituvad limaskesta külge. Osa liike muneb munad kohtadesse, kust loom sügab end hammastega. Sellised munad säilitavad eluvõime kuni 250 päeva. Vastsed nukkuvad mullas. Kogu maailmas on levinud hobuste maokiin. Ninakiinlased on karvased, mõned kimalasi meenutavad, redutseerunud suistega kärbsed.
annaabi.ee 
