võrdväärse avaldumise X-liiteliste geenide puhul homo- ja heterogameetsel sugupoolel. Erinevatel organismirühmadel on vastav mehhanism erinev. M. Lyon avastas, et emasimetajate somaatiliste rakkude kahest X- kromosoomist inaktiveeritakse üks varases embrüogeneesis fakultatiivse heterokromatinisatsiooni teel (rakutuumas tekib Barri kehake e. sugukromatiin). See inaktivatsioon on igas rakus homoloogiliste X- kromosoomide suhtes juhuslik, nii et emasisendi kudede erinevates rakkudes talitlevad erinevad homoloogid (seda nähtust nim. laionisatsiooniks). Selline mehhanism tagab seda, et emasorganismi rakkudes talitleb samamoodi üks koopia X-liitelisi geene, nagu hemisügootses isasorganismis, kuid emasisend on talitlevate suguliiteliste geenide suhtes mosaiikne -- erinevates rakukloonides avalduvad eri alleelid. Osa X-kromosoomi lühikese õla tipuosa geene ei allu laionisatsioonile; nende doosikompensatsiooni tagavad spetsiaalsed regulaatorgeenid
morfoloogiliselt või ka ökoloogiliselt erinevaks vormisk, lähtub suguline eristumine kas keskkonna või geneetilistest teguritest Põhiline siiski geneetiline, ehk kromosomaalne soomääramine. Jaotub veel kaheks: Soo määrab ühe lookuse alleelide erinevus osadel putukatel (Musca domestica) on dominantne lookus M, mis heterosügootsena M/m määrab isasisendi, retsessiivselt homosügootsena m/m aga emasisendi Kogu genoom määrab soo näiteks mesilastel, kus diploidsed isendid on emased või töömesilased, viljastamata munarakust aga arenevad haploidses isased (lesed) Sugu määratakse sugukromosoomide poolt. Ka seda võib omakorda jaotada: Putukatel määratakse sugu kvantitatiivselt (sugukromosoomide arvu erinevusega) . Lehetäi emasisendil on 4 autosoomi ja sugukromosoomid X1, X1, X2,X2 isasisendil 4 autosoomi ja X1, X2.
hajub. Mida kehvemad tingimused, seda hiljem Absoluutne viljakus- elu jooksul saabub suguküpsus. Lõimetishoolduse moodustunud suguproduktide hulka puhul järglasi vähem. Et viljastamine vees iseloomustav näitaja. peamiselt väline (mis maismaal peaaegu Suhteline viljakus- absoluutse viljakuse ja puudub), siis viljakus vees suhteliselt väga emasisendi kehakaalu suhe. kõrge. Mida suurem keha, seda väiksem suhteline Tavaliselt igal liigil sigimiseks mingi viljakus, kuid seda suurem absoluutne. kindel temperatuur, mis ei tohi kõikuda üle Suremus- isendite hulk, kes surevad või 1-2 C, kosmopoliitidel võib kõikuda 16 C. süüakse ära. Absoluutne suremus Vähid koevad öösiti, balti lamekarbil
Tuum asetseb raku keskel tsütoplasmas, mis on peente niitide kaudu ühendatud tsütoplasma seinmise kihiga. Vakuoole on mitu. Kasvab rakkude jagunemise teel. Vegetatiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on konjugatsioon: kaks isendit asetuvad paralleelselt, nende rakukestadel tekivad teineteise suunas väljasopistised, kokkupuutekohtadel kestad limastuvad, tekib kopulatsioonikanal, mille kaudu ühe, oletatava isasisendi raku protoplast läheb emasisendi rakku. Tekib suur ümmargune sügoot, mis kattub paksu kestaga ja kogub varuaineid õli näol. Pärast puhkeperioodi sügoot jaguneb meioosi teel. Sealjuures tekib neli haploidset rakku, millest kolm hävivad, üks aga kasvab uueks isendiks. Seega möödub elutsükkel haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. III- Klass (? Ploompuul, küsimuses HK.) Mändvetikad- tallus on suur, keeruka ehitusega. Elavad enamasti
Tuum asetseb raku keskel tsütoplasmas, mis on peente niitide kaudu ühendatud tsütoplasma seinmise kihiga. Vakuoole on mitu. Kasvab rakkude jagunemise teel. Vegetatiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on konjugatsioon: kaks isendit asetuvad paralleelselt, nende rakukestadel tekivad teineteise suunas väljasopistised, kokkupuutekohtadel kestad limastuvad, tekib kopulatsioonikanal, mille kaudu ühe, oletatava isasisendi raku protoplast läheb emasisendi rakku. Tekib suur ümmargune sügoot, mis kattub paksu kestaga ja kogub varuaineid õli näol. Pärast puhkeperioodi sügoot jaguneb meioosi teel. Sealjuures tekib neli haploidset rakku, millest kolm hävivad, üks aga kasvab uueks isendiks. Seega möödub elutsükkel haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. III- Klass (? Ploompuul, küsimuses HK.) Mändvetikad- tallus on suur, keeruka ehitusega. Elavad enamasti mageveekogudes (järvedes, sootides), kus moodustavad tihedaid puhmastikke
Tuum asetseb raku keskel tsütoplasmas, mis on peente niitide kaudu ühendatud tsütoplasma seinmise kihiga. Vakuoole on mitu. Kasvab rakkude jagunemise teel. Vegetatiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on konjugatsioon: kaks isendit asetuvad paralleelselt, nende rakukestadel tekivad teineteise suunas väljasopistised, kokkupuutekohtadel kestad limastuvad, tekib kopulatsioonikanal, mille kaudu ühe, oletatava isasisendi raku protoplast läheb emasisendi rakku. Tekib suur ümmargune sügoot, mis kattub paksu kestaga ja kogub varuaineid õli näol. Pärast puhkeperioodi sügoot jaguneb meioosi teel. Sealjuures tekib neli haploidset rakku, millest kolm hävivad, üks aga kasvab uueks isendiks. Seega möödub elutsükkel haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. III- Klass (? Ploompuul, küsimuses HK.) Mändvetikad- tallus on suur, keeruka ehitusega. Elavad enamasti mageveekogudes (järvedes, sootides), kus moodustavad tihedaid puhmastikke
annaabi.ee 
