Lisaks lendamisvõimele on nahkhiirte eripäraks saagi püüdmine ja orienteerumine kajalokatsiooni abil. Just see võime võimaldab neil saaki püüda öösiti, sest erinevalt nägemisest ei vaja kajalokatsioon valgust. Nahkhiir häälitseb ja vastavalt sellele, kui kiiresti häälitsus temani tagasi jõuab, suudab ta määrata teiste objektide asukoha ruumis. [3] Tõmmulendlane paaritub talvitusperioodi vältel, mil isane ärkab korra üles ja süstib oma sperma emasesse. Isaslooma sperma säilib emase suguteedes ja viljastumine toimub alles kevadel. Mai alguses moodustavad emased poegimiskolooniad, kuhu võib kuuluda 20-60 isendit. Igal emasel sünnib enamasti vaid üks järglane. [5, lk 60] Poeg sünnib juuni teisel poolel või juuli alguses, kaaludes 1,5 grammi. Esimesed paar nädalat on poeg abitu ja klammerdub ema külge, kuid juba kuu pärast on poeg võimeline iseseisvalt lendama ja toitu otsima. Isased hoiavad suvel omaette ja ei
6),,Tõelised" parasiidid (isased imevad end ema kõhunaha külge ja on sellega tekitanud ühise vereringe, mis võimaldab emast viljastada), 7),,Pereisad" (nt ogalik; Pereisad on hea näide võitlusvõttest, st et isased hoolitsevad oma järglaste eest) 8)Spermakonkurents (seda kasutavad need liigid, kus emased mitmete isastega paaruvad, loterii põhimõttel, see kes rohkem seemnerakke suudab emasesse sisestada, see tõenäoliseimalt on see, kelle järglased emane ilmale toob) Emaste valikuvõimalused: Passiivne valik emane ei tee midagi ise, isased võitlevad ja kes võidab saab emase endale; järelikult emane ongi parima mehe saanud. Aktiivne valik: 1)avalik valik emased valvavad isaste turniiriplatside ümber ja pärast saab võitjaga paaruda; sellepuhul isased teavad ise ka, kes võitjaks tuli.
2007 iPS’d ka inimese fibroblastidest – kasutati enam kui 20 transkriptsioonifaktorit 11. Geen- ja tunnus-nokauditud organismid Hiire nokautmutantide konstrueerimine. Huvipakkuva geeni funktsioon rikutakse, normaalne geen asendatakse rikutuga (mutantsega) genoomi homoloogsel rekombinatsioonil. DNA sisestamisel embrüonaalsetesse tüvirakkudesse ja embrüo transfektsioonil ning edasisel implanteerimisel pseudotiinesse emasesse arenevad kimäärsed järglased. Heterosügootsete kimääride omavahelisel ristamisel saadakse nokauditud geeniga homosügoote, kes on nii geno- kui ka fenotüübiliselt ravimiresistentsed. Sebrakala (D. rerio) fenotüübiliste morfoliino- nokautmutantide tekkemehhanism. Morfoliinod on tüüpiliselt 20–25 alaüksuse pikkused sünteetilised ühendid, mis on seondunud lämmastikalustega (A, T, U, G või C).
annaabi.ee 
