võib olla pikaajaline mõju nii naisele kui ka tema lapsele. Ema-lapse rolli kujunemist mõjutab hoolitsus ja informatsioon, mida õed jagavad. INIMENE Mercer ei defineeri otseselt inimest, aga viitab inimese "minale". Tema arvates on inimese "mina" eraldiseisev teistest rollidest, mida inimene enda kanda võtab. Sisemine "mina" areneb välja kultuurikontekstist ja näitab, kuidas olukordi vaadeldakse ja kujundatakse. Enesehinnang ja enesekindlus on tähtsad osad emarolliga kohanemisel. Ema kui isikut nähakse eraldiseisva, kuid samas seotuna oma lapse ja lapse isaga või kellegi teise tähtsaga. Ta on nii mõjutaja kui ka mõjutatava rollis. TERVIS Mercer defineerib tervist kui ema ja isa hinnangut oma tervisele minevikus, olevikus, tulevikus, resistentsust-vastuvõtlikkust haigustele, terviseprobleemidele, haiguste tundmisele ja haige-rolli omandamisele. Lapse tervis on mõjutatud nii vanemate kui ka lapse enda
karjääris Ema roll ja sellega kaasnev vastutus võib tunduda hirmutavana Tundmusi mõjutab mehe suhtumine Naise meeleolude muutused tingitud nii hormonaalse tasakaalu muutusest kui psühholoogilise lapseootusega kohanemisest Raseduse II trimester Naine on lapseootusega kohanenud Lapse liigutuste tundmine annab kindlust Ema loob lapsega emotsionaalse sideme Usalduslik side oma emaga aitab naisel kohaneda emarolliga Mõtted keerlevad eelkõige lapse ümber Tegeletakse konkreetsete ettevalmistustega lapse sünniks Raseduse III trimester Iseloomulik kõrge ärevus ja emotsionaalne pinge Naise füüsiline koormus on haripunktis Hirm eelseisva sünnituse ees Mure sündimata lapse pärast Naise tähelepanu suunatud tema endaga toimuvale tunnetele, ootustele, vajadustele, kehalistele muutustele Raseduse mõju raseda mehele: Isaks saamine rohkem sotsiaalne nähtus
Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse, armastuse järele, omandavad lapse ootused usaldusliku iseloomu. Vastupidi: kui lapsel tuleb taluda halba kohtlemist, puudust ja hoolimatust, muutub ta mitteusaldavaks sotsiaalse ja füüsilise keskkonna suhtes. - seotud emarolliga; (saada; anda) · Varane lapsepõlv. Autonoomsus/häbi (1-3 a). Selles vanuses uuritakse ja testitakse oma ekskkonda, aga ka vanemaid, et selgitada, mida võib teha ja mida mitte. Lapsed tajuvad oma iseseisvust ja eraldatust teistest, kuid samas tunnevad, et on veel mitmel viisil sõltuvad. On olukordi, kus tuleb loota teistele, toetuda vanemate kaitsele või suunamisele. Kui sellised kriisid lahendevad edukalt, areneb
Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse, armastuse järele, omandavad lapse ootused usaldusliku iseloomu. Vastupidi: kui lapsel tuleb taluda halba kohtlemist, puudust ja hoolimatust, muutub ta mitteusaldavaks sotsiaalse ja füüsilise keskkonna suhtes. - seotud emarolliga; (saada; anda) Varane lapsepõlv. Autonoomsus/häbi (1-3 a). Selles vanuses uuritakse ja testitakse oma ekskkonda, aga ka vanemaid, et selgitada, mida võib teha ja mida mitte. Lapsed tajuvad oma iseseisvust ja eraldatust teistest, kuid samas tunnevad, et on veel mitmel viisil sõltuvad. On olukordi, kus tuleb loota teistele, toetuda vanemate kaitsele või suunamisele. Kui sellised kriisid lahendevad edukalt, areneb
Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse, armastuse järele, omandavad lapse ootused usaldusliku iseloomu. Vastupidi: kui lapsel tuleb taluda halba kohtlemist, puudust ja hoolimatust, muutub ta mitteusaldavaks sotsiaalse ja füüsilise keskkonna suhtes. - seotud emarolliga; (saada; anda) · Varane lapsepõlv. Autonoomsus/häbi (1-3 a). Selles vanuses uuritakse ja testitakse oma ekskkonda, aga ka vanemaid, et selgitada, mida võib teha ja mida mitte. Lapsed tajuvad oma iseseisvust ja eraldatust teistest, kuid samas tunnevad, et on veel mitmel viisil sõltuvad. On olukordi, kus tuleb loota teistele, toetuda vanemate kaitsele või suunamisele. Kui sellised kriisid lahendevad edukalt, areneb lastel autonoomsustunne; kui vanemad on ülemäära