panus liikumisse: Ta oli Laulupeo eestvedaja,lõi seltse,lõi 2 ajalehte millega haris eestlasi, Vanemuise loomine. Carl Robert Jackobson - haridus: J.Cimze seminaris, Peterburis sooritas ülemkooliõpetaja eksami. ametid: Tormas kooliõpetaja, koduõpetaja suurvürsti tütrele, kirjutas Eesti Postimehele, põllumeeste seltsi president, Sakala väljaandja. suhtumine kirikusse: oma artikliga kiriku vastane, sõdis ülemäärase usuõpetuse vastu. suhtumine sakslastesse: alguses hästi tänu emapoolsele mõjutusele oli ta saksa võimus kasvanud, aga samas tahtis baltisakslaste võimu tühistamist ja võitles sakslaste vastu. panus liikumisse: Sakalaga ajakirjanduse edendamine, edendas majandust, põllumeeste selts. Jakob Hurt haridus: Põlva kihelkonnakool, Tartu kreiskool , Tartu gümnaasium ja Tartu ülikooli usuteaduskond. ametid: Vanemuise selts, Eesti Postimehe lisalehe toimetaja, kirikuõpetaja Otepääl, Aleksandriakooli komitee president.
nii oma perekonna kui tulevaste põlvede tarvis. Töö käigus tutvusin ka suguvõsa uurimise teoreetiliste alustega. Uurimistöö on jagatud kahe suurema peatüki vahel, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimene peatükk käsitleb genealoogia mõistet, annab ülevaate selle ajaloost ja arengust ning tutvustab lühidalt ka tänapäeval levinud digitaalseid võimalusi sugupuu koostamisel. Teine peatükk keskendub juba konkreetselt minu emapoolsele sugupuule, millest suurem töö ongi sugupuu kokkupanemine digitaalsel teel seitsme põlvkonna raames, lisatud on aga ka intervjuu teel saadud andmeid suguvõsa liikmete kohta. Genealoogiaalane materjal on leitud peamiselt Voldemar Vitkini ja Aadu Musta suguvõsauurimist puudutavatest teostest ning kasutatud on ka mitmeid veebipõhiseid materjale. Oma sugupuu uurimisel sain põhilise info oma vanavanaemalt Virve Kännult, kes on praegu 83-aastane ning
hobustega Inglismaale. Vaiba viimane kolmandik näitab Hastings’i lahingut (14.oktoober 1066) ja selle kulgu. Harold saab surma. Juba jõulupühal kroonitakse William Westminister Abbey’s kuningaks. Kroonimise osa vaibal säilinud ei ole. Edward Usutunnistaja (1042-1066) ja tema troonipärilus. Tal ei olnud järeltulijaid. Viibis palju Normandias, kus ta oli ka üles kasvanud. Käis reisidel ka veel oma valitsusajal. Arvatakse, et kuskil 1050-51 on ta uuesti lubanud oma emapoolsele sugulasele Williamile, et see saab trooni endale, kui ta ise sureb. William I Vallutaja (surm 1087) ja Normandia dünastia. Pani aluse normannide dünastiale Inglismaal. Oli väga paks. Suri ootamatult ning tahtmatult. Oma vanimale pojale ei lubanud ta Inglismaad, vaid Normandia hertsogi tiitlit. Neljas laps William II sai kuningaks. Normandia dünastia läks sujuvalt üle Plantagenetide dünastiaks. Magna Carta (Suur Vabadustekiri): John Maata (1199-1216) valitsusaeg
annaabi.ee 
