Tapa Gümnaasium NIMI EMAPLAAT Referaat Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2011 MIS ON EMAPLAAT ? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutat...
3.jaanuaril 1997 tehti Apple ümber aktsiaseltsiks ilma Ronald Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobs'ile ja Wozniak'ile.[1] Mike Markkula, kes oli mulitmiljonär, kuna tegeles aktsiaturul, aitas Jobsi ja Wozniaki hädast välja, inversteerides firmasse 250 000 dollarit. Tänu sellele sai ta kolmandiku firma omanikuks ja Apple Inc. kolmandaks töötajaks.[2] [3] 1.1. Esimesed arvutid Arvuti nimega Apple I oli käsitsiehitatud Steve Wozniack poolt ning koosnes vaid emaplaadist, protsessorist ja muutmälust. Apple I hakati müüma 1976. juulis ning toote hinnaks oli 666.66 dollarit (arvestades inflatsiooniga, hetkel oleks selle hind 2548 dollarit). [1] Joonis . Apple I Tänu Mike Markkula tehtud investeeringutele, oli võimalik Apple Inc. Välja anda järgmine arvuti, mis kandis nime Apple II. Apple II tutvustati 16. aprillil 1997. Oma senistest rivaalidest erines ta värvilise graafika omamise poolest ning see oli ka esimene tabelarvutusprogrammiga arvuti
Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või
Pihuarvutid Serverarvutid Mainframe 9. Arvutite tänapäevased kasutusvaldkonnad Meelelahutus, Kommunikatsioon,Ärindus 10. Arvutite tüübid rakendusvaldkondade järgi Server, koduarvuti, kontoriarvuti, multimeediaarvuti, ruuterarvuti. 11. AT ja ATX tüüpi arvutite erinevused AT toitega emaplaat vajab ka vastavalt. AT pistiku emaplaadi poolsem osa kujutab endast kaheteistkümnest jämedat metallpulgast mis on suunatud emaplaadist eemale. Toiteploki poolsem osa koosneb kahest kuue auguga pistikupesast, mis peavad emaplaadile klappima täpselt külg-külje kõrval. AT-emaplaat vajab 12V ja 5V toitepinget. AT arvuti seiskamiseks on vaja lülitada power nuppu. ATX emaplaat vajab samuti ATX toiteplokilt saadavat toidet. Erinevuseks AT-ga on see, et ATX plaat vaja lisaks 12V ja 5V veel 3,3V toitepinget (RAM mälude jms. toitmiseks). Samuti erineb ATX emaplaat AT-st oma toitepistiku kuju suhtes
kaabli pikkuseks kuni 46 cm ning liidese kiiruse huvides pole soovitav seda ületada. ATA rööpliidese ühel kaablil kasutatakse ülimalt kaht salvestusseadet, kusjuures emaplaadi külge ühendatakse kaabli pikem ots. Silluste (jumper) abil saab salvestusseadmete juures määrata, kumb neist on esmane (master, primary) ja kumb teisene (slave, secondary). Sillusel on ka positsioon ,,Cable select" (CS); kui mõlemal seadmel on sillus positsioonis CS, siis määratakse emaplaadist kaugem seade esmaseks ja lähem teiseseks. SCSI SCSI-liidese abil ühendatakse lisaks kõvaketaste- le ka laserplaadiseadmeid, lindiseadmeid ja skannereid. SCSI ei piira niivõrd kaabli pikkust (tänapäevased stan- dardid lubavad kuni 25 meetrit) ega ühendatavate sead- mete arvu (sõltuvalt standardist kuni 127) ning pakub suuremat andmevahetuskiirust (kuni 400 MB/s). Puu- Foto 25. SCSI-kõvaketta tagakülg
Tavaliselt on tal 2 3.5 tollist ning 2 5.25 tollist kettaseadme kohta. Toiteploki võimsus 150-230 W. Slimline-see on tavalise desktop korpuse veelgi pisem versioon. Nende ventilatsioon on enamasti väga halb ning ka laiendamisvõimalused on peaaegu olematud. Lisaks kõigele peab seda tüüpi korpusega arvutil olema spetsiifiline emaplaat. Tavaliselt on tal 1 3.5 tolline ning 2 5.25 tollist kettaseadme kohta. Toiteploki võimsus 100 -200 W. Sõltuvalt emaplaadist eristatakse NB! Mitmed korpused on noisekiller- korpused- sõna tuleb inglise keelest ja tähendab müratapjat. Kui arvuti töötab, siis teeb ta paratamatult müra- ventilaatorid kahisevad/ undavad ning kõvaketas ragiseb (mootor pöörleb ka siis, kui otseselt andmeid ei loeta). Häält võivad teha ka CD- ja disketiseade. Et kõike seda vaiksemaks teha, siis tasukski valida noisekiller korpus, mis arvuti lärmakust tunduvalt vähendab. 13
annaabi.ee 
