ja valitsuste tuge. Finantsturge on negatiivselt mõjutanud ka suured geopoliitilised pinged Euroopa naaberaladel ning inflatsiooni kiirenemine. Eesti aktsia- ja võlakirjaturgude riskisus on globaalsete turgude väärtpaberi hinna kõikumise tõttu lühikese perioodi jooksul endiselt kõrge. Seni on aga Eesti majanduse ja finantssüsteemi jaoks olulised välistingimused pigem paranenud. Eesti majandust on toetanud ka emapankade tugev finantsseis, kuid siinkohal tuleb arvestada Rootsi kinnisvarahindadega seotud riski, mis realiseerudes avaldab emapankade rahastamise kaudu suurt negatiivset mõju kogu Eesti finantssüsteemile. Tänu majanduskasvu kiirenemisele ja selle positiivsele mõjule laenukvaliteedile on hakanud viivislaenude maht vähenema ning lisaks võib eeldada, et osa laene muutub taas toimivaks. Laenuvõtjate reaaltulu mõjutab aga kiireneva inflatsiooni oht.
ettevõtted ja suurkorporatsioonid ei tohi teenida ainuüksi omanike huve, vaid neil on ka teatud sotsiaalne vastutus (Reich 1997, lk. 53-58). Näiteks Saksamaal on ettevõtte nõukogudes esindatud olnud ka töötajate ja pankade (kreeditorina) esindajad. Töötajatel on seega suurem otsustusõigus ettevõtte juhtimisprotsessis kui USA süsteemis. See on välistanud töötajate kohese ja suurearvulise vallandamise. Jaapanis on jälle kontserni emapankade (peamise kreeditori ja omaniku) esindajad ettevõtete nõukogudes. Teine erinevus kontinentaal-euroopa süsteemis on ettevõtte finantseerimisallikates (suhe finantsturgudega): Saksamaal ja Jaapanis on fianantsserimisallikad pärit peamiselt pankadest, mitte raha- ja kapitaliturgudelt. Euroopas ja Jaapanis on olnud kaduvväike turgudel kaubeldavate kommertspaberite ja võlakirjade osakaal ettevõtete finanatsserimises. Uute investeeringute
riikide, eelkõige Belgia suhtes, millele järgnesid Holland, Soome ja Luksemburg. Muude investeeringute kohustused kahanesid kvartali jooksul 582 mln eur o võrra, millest krediidiasutuste sularaha ja hoiuste kohustused vähenesid 870 mln euro võrra. Valdavalt kahanesid need krediidiasutuste kohustused jaanuaris, mil euroalaga liitudes alanes neile kehtestatud keskpangas hoitava kohustusliku reservi nõue 7%lt 2%le. Ühtlasi vähenesid krediidiasutuste kohustused välismaiste emapankade suhtes ja laenukohustused mittepangandussektori suhtes 30 mln euro võrra. Krediidiasutuste muud kohustused suurenesid aga 115 mln euro võrra. Muu sektori ettevõtete kaubanduskrediidi kohustused suurenesid 132 mln euro võrra. Valitsemissektori kohustused kasvasid vaadeldaval perioodil 36 mln euro võrra, mis sisaldab peamiselt Euroopa Liidu fondidest saadud, kuid veel kasutamata välisabi summasid. Riikide arvestuses kahanesid muude investeeringute kohustused enim ehk 720
annaabi.ee 
