mist. Me ütleme ju neile, et need, kes on saanud sellisteks [1826] teistes polistes, ei võta põhjenda- tult osa sealsetest vaevavatest kohustustest; sest nad kasvavad üles omatahtsi, ega paku võimu ins- titutsioonidele huvi. On aga õiglane, et see, mis on iseenesest kasvanud, pole kellelegi elatist võlgu ega ihka ka toitmisetasu tagasi maksta. Meie oleme teid aga ilmale toonud teie eneste ja ülejäänud polise käsuks nagu emamesilasi ja kuningaid mesipuus;14 teie olete saanud parema ja täielikuma hariduse ja suudate teistest enam mõlemas15 osaleda. Niisiis tuleb minna alla, igaüks omas järjekor- ras, teiste elupaika ja kohaneda, et kaeda pimedust. Sest kui olete kohanenud, näete tuhatkord pare- mini nendest, kes seal, ja tunnete ära iga varjupildi, mis ta on ja millelt, sest teie olete näinud ilusa ja õiglase ja hea tõelisust. Ja sel viisil saab polis valitsetud meie ja teie poolt, ärkvel ja mitte unes,
võimalik puudutada, ollakse lubatud olla nii lähedal, on juba iseenesest tähenduslik (nt primaatidel parasiitide otsimine, koertel lakkumine jne). Keemiline kommunikatsioon Teatud liik suuteline teatud keemilisi signaale vastu võtma (nt et üksteist üles leida), ülejäänute jaoks on see müra. Mesilasema feromoon surub alla töömesilaste instinkti hakata paljunema, juhul kui ema jääb vanaks või temaga midagi juhtub, siis võetakse see pidur pealt ära, pere hakkab uusi emamesilasi tootma. Elektriline kommunikatsioon Paljaskalad kasutavad nõrga elektrivälja abil kajalokatsiooni. Üldiselt linnud keemilist kommunikatsiooni ei kasuta, aga teatud raipetoidulistel lindudel on haistmine just väga oluline. Inimene sarnaneb kommunikatsioonikanalite kasutamiselt pigem lindudele kui imetajatele. Kommunikatsioonikanali valik: kas kiiresti; väga kaugele; nii, et teised liigid ei saaks aru vms
Kuid nagu näitasid katsed Drosofilaga, ei pruugi see kaugeltki alati nii olla. Üldse paistab, et niisugune mehhaaniline isolatsioon ei ole oluliseks mehhanismiks, kuivõrd reproduktiivne isolatsioon on tekkinud juba muude mehhanismide abile enne. Palju huvitavam on niisugune mehhanism taimedel Kuulus näide orhideedest on siin eriti õpetlik. Orhideed perekonnast Ophrys tolmlevad isamesilaste abil (perek. Andrena). Need orhideed on üsna erinavad ja meenutavad isamesilastele erinevaid emamesilasi (liike, alamliike vms.). Seega - kuivõrd mingit üht sorti mesilased lendavad vaid mingit kindlat sorti orhideede vahet, toimub tolmlemine kitsalt liigi(?)sisesi. See on igati elegantne näide reproduktiivse isoleerumise tekkest ja realiseerumisest isegi olukorras, kus need orhideeliigid kavavad samas looduslikus areaalis. Muidugi saab niisugune mehhanism kujuneda vaid seal, kus on tegemist rikkaliku valikuga nii putukate, kui ka lillede osas. Viljastumise vältimine