saj esimene pool. Linnastumise tempo aeglustus, uusi linnu tekkis vähe, kasvasid suurlinnad. Kasvasid tänu eeslinnade tekkele, kuhu hakkas koonduma tööstus ja elamurajoonid. Eeslinnastumist nim. Suburbanisatsiooniks. (Linna elanikkond saavutas 70-80 % ühiskonnast) * Infoühiskonnas Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika. Lahtilinnastumine e. kontraurbanisatsioon. Minnakse elama linnast välja. Linnastute e. aglomeratsioonide teke. Lähestikku paiknevad väiksemad asulad kasvavad kokku emalinnaga infrastruktuuri kaudu. Megalopoliste e. hiidlinnade teke. Suurlinnade omavaheline kokkukasvamine suuremal maa-alal (Boswash, boston ja Washington) Maailmalinnas linnas mis omavad ülemaailmset tähtsust (u.20) Ameerikas New York, Los Angeles, Chicago. Euroopas London, Pariis, Moskva. Aasia Tokyo, Singapur, Hong Kong. Austraalias Sydney. Lõuna-Ameerikas Rio de Janeiro. Linnastumise probleemid: · Ülelinnastumine linnadesse asub elama rohkem inimesi, kui on töökohti.
1.kiire linnastumine 2. 20saj I periood. Kuna hakkas toimuma demogr.plahvatus ning linnades Uusi linnu märkimisväärselt juurde ei teki, jätkuvalt arenes tööstus, siis liikus palju inimesi maalt linna. Kiiresti kasvavad olemas olevad suurlinnad. Toimub kasvasid vanad linnad ning tekkis juurde palju uusi linnu. suurlinnade ümber asuvate asulate kokku kasvamine 19.saj lõpuks olid tekkinud juba miljoni linnad emalinnaga, seda nim. Linnastumiseks e. e.suurlinnad.Linnastumise tase 50% Suburbanisatsioon. Linnastumise tase tõuseb 70-80% III algas Euroopas, Põhja-Am 20.saj viimasel veerandil. Lahti linnastumine (vastu) e.kontraurbanisatsioon. Suurlinnade inimesed hakkasid võimaluste piires rajama elukohta linnast välja, kuid säilitasid suhted linnaga. *suurte linnastute e.aglomeratsioonide teke, see tähendab tuumiklinna ja läheduses olevate asulate
................................... Põhjendus: .................................................................................................................. ................................................................................................................................ 3. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A Kreeka kolooniad rajati emamaast sõltumatute kogukondadena ja neist kujunesid kiiresti emalinnaga võrreldavad linnriigid. Paljud neist ületasid peagi oma emalinnu nii suuruselt kui ka tähtsuselt. Kolooniatel olid tihedad ja enamasti sõbralikud suhted emalinnaga, millega väljarändajaid sidusid ühised kombed ja kultused. Vahel oli emalinnal ja koloonial ka ühine kodakondsus (emalinna kodanik sai kolooniasse asudes automaatselt koloonia kodakondsuse ja vastupidi). Teisalt võtsid kolooniad vastu
Niiluse deltas Naukratise linna. Umbes samal ajal 630. a. paiku asutasid Thera saare elanikud Kyrene linna Liibüas. Läänepoolsete kreeka kolooniate seas tõusis hiljem olulisena esile Väike-Aasia rannikulinna Phokaia elanike poolt u. 600. a. paiku rajatud Massalia. Kreeka kolooniad rajati emamaast sõltumatute kogukondadena ja neist kujunesid kiiresti emalinnadega võrreldavad linnriigid. Paljud neist ületasid peagi oma emalinnu nii suuruselt kui ka tähtsuselt. Kolooniatel olid emalinnaga tihedad ja enamasti sõbralikud suhted, ühised kombed ja kultused. Vahel oli emalinnal ja koloonial ka ühine kodakondsus (emalinna kodanik sai kolooniasse asudes automaatselt koloonia kodakondsuse ja vastupidi). Teisalt võtsid kolooniad vastu asukaid teistestki Kreeka piirkondadest peale emalinna, nii et konkreetse emalinna määratleminegi võib mõnel juhul olla küllalt kokkuleppeline. Kohalike elanike jaoks olid kreeklased üldjuhul vallutajad. Teatud määral sõltusid
annaabi.ee 
