võib ulatuda 5-7 meetrini · Elab umbes 70 aastaseks · Kaal võib küündida kuni 150 m · Pikkus 2-3 meetrit · suurepärane nägemine 4 liiki · Sinikaelsed · Punakaelsed · Hallikaelsed · Mustakaelsed Paaritumine · Jaanalindude paaritusaeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini · Pikkus sõltub toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast · Ühe isalinnu kohta võib olla 3-4 emalindu Paljunemine · 40-80 muna aastas · Haudumine 42 päeva · Kõige intensiivsem munemisperiood on kevadest sügiseni · Kõige suurem muna, kaalub umbes 1,5-1,7 kg · Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Toitumine · Jaanalinnud on taimetoidulised, eelkõige rohusööjad · Hästi sobivad ristik ja lutshernes · Nad vajavad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks Emalind, isalind
nende toitmise ajal, vahel ka pärast poegade pesast lahkumist. Valge toonekurg on rändlind. Valge-toonekurg on rändlind. Ta talvitub Lõuna-Aafrikas, meile saabub aprillis. Kevadel rändavad toonekured kiiremini. Mitmete Euroopa autorite andmetel kuni 200 km päevas. Isaslinnud saabuvad sageli varem varem kui emaslinnud.Kohale jõudnud üksik isalind muutub päev-päevalt rahutumaks ja klõbistab pesal seistes nokka (mõnikord isegi öösel). Isalind näib iga esimesena päralejõudvat emalindu partnerina tunnustavat. Kui aga pärast jõuab kohale emalind, kes temaga eelmisel aastal samas pesas pesitses, tekib emalindude vahel äge võitlus. Isalinnule näib üsna ükskõik olevat, kumb emalindudest võidab. Valge Toonekurg on ohustatud lind. Valge-toonekurge ohustavad põllumajanduses kasutatavad mürkkemikaalid, maanteeliiklus ja elektriliinid, Lääne-Euroopa asurkond kahaneb pidevalt alade linnastumise ja tööstuse arenemise tõttu. Igal aastal hukkub hulk poegi kõdunenud
Samuti on pestitsiidid bioakumuleeruvad ning seetõttu satuvad mürkained ka rinnapiima, mõjutades sellega imetatavaid järglaseid. Üks bioakumuleeruvamaid pestitsiide on dikolorodifenüültrikloroetaan ehk DDT, mille edasikandumisel ühelt toiduahela lülilt võib tekkida tippkiskjatena tuntud lindudel olukord, kus pesitsused nurjuvad, kuna toksiliste ainete suure kontsentratsiooni tõttu kehas on pärsitud lubikoore teke, mille tõttu munakoor on liiga nõrk, et kanda pesitsevat emalindu. Lisaks pesitsuste nurjumisele võib organismi kuhjunud toksiliste ainete suure kontsentratsiooni tõttu esineda veel immuunsüsteemi nõrgenemist või kahjustumist, vähki, enneaegset surma või maksahaiguseid. Just seetõttu on väga oluline piirata või lausa keelata pestitsiidide kasutamist. 4 Kasutatud materjalid o Benton, A. H. 1951. Effects on wildlife of DDT used for control of Dutch elm disease.
pääseda. Aeg-ajal võib tuuletallaja ka lihtsamalt oma saaki rünnata ja alustada oma sööstu seirepaigast. Just sellise raplemise kaudu on tuuletallaja saanud oma nime, rappelennul varitsemine on otsekui tuule tallamine. Ehkki tuuletallajad kuuluvad tõeliste päevakullide rühma, on nad kaugelt edukamad kui sugukonna teised liikmed jahti pidama ka hämarikus või kuuvalgel. Isalinnud teevad seda sageli kevadel, kui nad peavad pingutama, et ära toita nii emalindu kui ka poegi, ja nende koormus on suur. Tuuletallaja ei vaja mägesid, metsalaamasid või kaljuseid mäekülgi, et ladusalt ära elada. Ta pole pelglik ega eraklik, teda võib näha raplemas teeserva või kasutamata linnamaa kohal. Ta on üks vähestest röövlindudest, kellele meeldib elada inimeste läheduses. Tuuletallajal puudub linnusööjatele, nagu näiteks raidkullile või väikepistrikule, omane jõulisus. Tuuletallaja toidusaak
Eelis: Paardumise edukuse tagavatel tunnustel Hukkub üks isend, aga säästetakse (kirev sulestik, suured sarved) mitme isendi elud Muutus: Edukus sugulises valikus ei täheda üldist Isendirühma vanuseline struktuur edukust noorem Näide: Avalik polügaamia (merileopard) Kanaliste ohukäitumine kui emalindu koos poegadega ähvardab oht, teeskleb ta vigast Kohastumused Kohastumused Muutused, mis aitavad isenditel oma elu keskkonnas edukalt ellu jääda. Jagunevad: 1) Mikrokohastumused (Erinevad ensüümvariandid, erinevad valgud, erinevad pigmendid) 2) Makrokohastumused (Erinevad varjevärvuse kombinatsioonid, muutused kehaosade struktuursuses Kõiki kohastumusi iseloomustab: 1) Tunnuste mitmekesisus
annaabi.ee 
