Teatmeteosed ja erialased allikad kogu maailmas on kaua esitanud ja esitavad edasi asja nii, nagu pärineksid uurali/soome-ugri keeled kuskilt ida poolt Eestit - vähemalt Volga jõe kandist või siis Uurali mägede lõunapoolsest ümbrusest, ehk koguni Siberist Aasias.. Soomeugrikeelsete naiste osas pole selliseid levikusuunda määrata lubavaid geneetilisi markereid paraku seni teada. Seetõttu ei näita miski, kas küllalt arvukalt esinevad europiidsed emaliinid Siberi uuralikeelsel elanikkonal - hantidel ja mansidel 69 %, neenetsitel 47 %, nganassaanidel 18 % ja selkuppidel 64 % - on osaliseltki põhjustatud Euroopast pärit soomeugrikeelsete naiste poolt või mitte. Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi,
nauding, on ülevoolav. Naine kasutab keelt pigem kohtumispaigana, mitte selleks et kopeerida meelelist maailma ja asendada seda mõistetega. L. I. järgi annab ka naistevahelise armastuse kaitsmine neile tuge nende teel teadvustajateks, tahtjateks ja tegutsejateks subjektideks. Eriti palju on ta rõhutanud ema ja tütre suhte väärtustamise vajadust. Miks peaksid emade ja tütarde vahelised suhted olema vähem väärtuslikud kui isade ja poegade vahelised suhted? Miks peaksid emaliinid katkema isaliinide kasuks? Et naised ei oleks olemas üksnes meeste ja laste jaoks, tuleks neil luua oma maailm kõigi mõõdetega oma keele, seaduste ja jumalatega. Siis nad saaksid olla nii iseenda kui üksteise jaoks ning luua omaenda armastuseetikat. L. I.-le ei piisa sellest, et naisi on hakatud viimasel ajal lubama meeste rajatud traditsiooni sisse. Selle asemel usub ta, et naised peavad teostama end naistena. Oma
populatsioonide geenipuuharud on pikad. Ei saa migranti tuvastada, kui liikide eristumine on alles algusfaasis. 17. Mida näitab ,,gene-flow early" mudel? Too mõni näide, kasvõi väljamõeldud variant. Ebatäielik liinide sorteerumine"gene-flow-early"-parafüleetilised harud on sama pikad kui monofüleetilised. Karude levik (dispersal) refuugiumitest pärast jääaega DNA andmetel. mtDNA tsütokroomi alusel joonistatud puud. Need karude emaliinid on autorite arvates viimase jääajajärgse kiire ekspansiooni tulemus. Jääkarude teke paistab olevat hilise tekkega. 18. Too näiteid levikust (dispersal) seoses viimase jääaja maksimumi taandumisega Euroopas. Kus asusid ,,refuugiumid"? Kui jääajaeg taandus, siis liigid migreerusid tagasi. Kindlaks tehtud mtDNA järjestuste alusel. Refuugiumid asusid lõunapoolsematel aladel. Tagasi liikusid karu, turb, siil 19