Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühis mesilane on kodu mesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Ühe mesilaspere moodustavad üks mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad. Ema toitub toitepiimast mida valmistavad töömesilased. Ema mesilane on mesilaspere alus, tema hukkamisele võib järgneda kogu pere hukkumine. Ta paaritub kord elus, pulmalennu ajal kõrgel õhus. Muneb seejärel 4-5 aastast pesast lahkumata. Pesast ta lahkub ainult korra paaritumiseks või hiljem koos sülemiga. Tööst ema osa ei võta. Mesilasema ülesandeks on
Neil on tavaliselt iga aasta uus pesa koht. Pesas nad talvituvad nukuna. Toituvad meest ja õietolmust. Erakmesilased sülemeid ei moodusta. Nad nõelavad harva MESILASEMA Ühe mesilaspere moodustavad üks emasmesilane ehk mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Emamesilased on kõige pikemad, sihvaka tagakeha ja lühikeste tiibadega. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Keskmiselt kestab tema areng munast koorumiseni 16 päeva. 23 päeval on suuteline emamesilane munema. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad. Ema toitub toitepiimast mida valmistavad töömesilased. Emamesilane on mesilaspere alus, tema hukkamisele võib järgneda kogu pere hukkumine. Ta paaritub kord elus, pulmalennu ajal kõrgel õhus. Muneb seejärel 4-5 aastast pesast lahkumata. Pesast ta
· Töömesilane on väljaarenemata suguelunditega emane ning nad moodustavad perest põhiosa. Nende pikkus on 12-15 mm ning kaal 90- 110 mg. Munema hakanud töömesilasi nimetatakse vääremadeks ning nende munadest sünnivad suguvõimetud kääbuslased. Vääremad tekivad kui peres on ema hukkunud ning pole enam ei kuppu ega mune. Sellised peres tavaliselt aga hukkuvad, juhul kui mesinik ei pane sinna uut ema või emakuppu. Töömesilase elu jaguneb kolmeks perioodiks. Esimesel perioodil (koorumisest kuni 10. päevani) töötab ta tarus, puhastades haudme alt tulnud kärjekanne ning soojendades hauet. Neljanda päevani toidavad teda vanemad mesilased, siis hakkab ta ise toituma ja töötama amm-mesilasena andes vakladele oma süljenäärmete eritist. Perioodi lõpus teeb mesilane orienteerumislende, jättes meelde, milline on tema taru väliskuju ning ümbrus
annaabi.ee 
