Vaimulikud- ja kerjusmungaordud Usulinne vennas- või õeskond, kus kehtisid kindlad reeglid ja mille peamiseks eesmärgiks oli jumala teenimine eeskätt palvetamise läbi. Nime sai nad rajaja või koha järgi. Kloostrid rajati eelkõige maapiirkondadesse muust tsivilisatsioonist eemale. Klooster - ehitiste kompleks, mis oli mõeldud vaimuliku ordule. Vaimu- ja majanduselu keskus. Laudad, aidad, tallid, pruulikojad. Piiratud müüriga. Emakloostrist said alguse tütarkloostrid. 6. sajandil kehtestas Püha Benedictus kloostrireeglid. Kasinus, kuulekus (abtile või abtsissile), vaesus. Päev tuli võrdselt jagada palvetamise ja töö vahel. Tegeleti põllundusega, loomakasvatusega, aiandusega. Tähtsamad ordud olid benediktlased ja tsistertslased. Inimesed läksid kloostrisse, sest lootsid saada lunastust või haridust. Kerjusmungaordude teke oli vastukaaluks jõukuse kasvamisele. Rajati linnadesse. Elatasid ennast kerjamisest. Jutlustasid
tähelepanu sellele, et kirik paikneb madalas orus allikatest toituva põlistiigi ääres, mitte aga kõigile nähtaval maanteeäärsel kõrgendikul. /Markus 2006, lk 17/ Majandusliku toimetuleku tarbeks olid kloostritel omad majandusksused - kloostrimõisad, kus elasid tavaliselt ainult ilmikvennad. Majanduskeskustest kasvasid sageli välja päris kloostrid, nii toimus nt Padise kloostriga. Emaklooster asutas majandusmõisa tavaliselt kuhugi küllaltki kaugele sobivasse kohta, loa saamisel emakloostrist hakkasid ilmikvennad rajama kivist kloostrihooneid, et mungad saaksid hiljem sinna elama asuda. Kloostriruumide paigutuses valitses kindel reeglipärasus. Kõik kloostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli keskel madal kloostrikirik, mis oli kõige tähtsam ehitis ja rajati tavaliselt esimesena /Tamm, lk 21/. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber, moodustades sellega klausuuri. Vt Padise kloostri plaan järgmisel lehel. Kloostriruumides
Muidu sarnanesid naiskloostrid meeste omadele. Keskaja lõpus järgiti üha vähem orduideele ja aadlidaamid kasutasid naistsistertslaste maju vanadekodudena. Valitsemisest: Erinev selle poolest, et abt polnud monarh nagu mujal. Ordu juhtinstantsiks oli hoopis generaalkapiitel, mis koosneb teoreetiliselt kõigist ordu abtidest (tegelt kõik kehva transpordisüsteemi tõttu ei jõudnud alati kohale tulla). Kloostrite fliatsioon - Igat uut kloostrit, mis loodi, kontrollis emaklooster. Emakloostrist olid tulnud uude kloostrisse mungad. Kontrollimise alla mõeldakse seda, et emakloostri abt või tema asetäitja kontrollisid korrapäraselt kloostrikorda ja teisi punkte. Riietus: Lihtne valge või hall mungakuub. Selleks kutsuti neid vahest ka ,,valgeteks munkadeks". Õpetus: Ideaaliks seati Benedictuse reegli punktuaalse järgimise, pöördudes tagasi esimeste benediktlaste lihtsuse juurde. See eeldas ehtast vaesust elada apostlite kombel ja järgida alasti Kristust
annaabi.ee 
