Siis algas inglise kirjakeele ühtlustamine. William Perry ,,The Royal Standard English Dictionary" (,,Kuninglik standardinglise sõnaraamat") ilmus aastal 1775. Mõistet ,,Standard English" kasutati just siis esimest korda. Inglise keelel arvatakse olevat mitu standardit Briti, Ameerika ja Austraalia. Ameerika õigekirjastandard sai alguse Noah Websterilt. See erineb Briti omast umbes neljandiku võrra. Nüüdseks kõneleb peaaegu kolm neljandikku emakeelsetest inglise keele kasutajatest Ameerika inglise keeles. Üsna noored on veel Austraalia ja Kanada standard ning tulevikus peetakse tõenäoliseks veel mõne standardi sündi. Keelekasutust mõjutavad nii üksikisikud, sotsiaalne kihistus, teadus, meedia kui ka suurkorporatsioonid. Inglise keele puhul otsitakse tuge keelekäsiraamatutest. Oluline osa on kirjastustel. Näiteks Oxford University Pressil on olemas käsiraamatud oma väljaannete keelekasutuse ühtlustamiseks ja normeerimiseks.
võibki tekkida alakompenseerimise moment emakeele kõneleja poolt. Nn teise keele rääkijatel esineb aga kohandumist vastava keele kultuuriruumiga täites sama küsitlusankeeti oma emakeeles ja esimeses võõrkeeles, andsid nad erinevaid vastuseid, kohandades oma väärtushinnangud ümber võõrkeele kultuuriruumi konteksti. Ükskõik kui ladusalt inimene oma esimest võõrkeelt kõneleb, teeb ta seda ikkagi emakeelsetest kõnelejatest erinevalt. Ta kasutab teistsugust lauseehitust, sõnavara, väljendeid ja hääldust (lisandub aktsent). Seetõttu võidakse sageli võõrkeelse inimese õpitulemusi madalamalt hinnata, hoolimata sellest, et konkreetse ülesande tulemused on tal sama head kui neil, kelle jaoks on tegemist emakeelega. Valik mitme keele vahel Kui suuremas seltskonnas tuleb valida ühine vestluskeel, siis on selleks enamasti keel, mis on enamuse jaoks emakeel
õpetaja aga parandab teise standardi järgi. Näiteks erineb artikli kasutus järgmistes lausetes: Briti, Austraalia: She spent a week in hospital last year. Ameerika: She spent a week in the hospital last year. Briti ja Austraalia inglise keeles on väljend in hospital 'haiglas' ilma artiklita, KUID Ameerika inglise keeles aga on määrav artikkel vajalik (in the hospital). Samas peame arvestama, et praegu räägib 70% emakeelsetest kõnelejatest Ameerika inglise keelt. JA Ka on kiiresti globaliseeruvas maailmas USA mõju paljudes eluvaldkondades väga tugev. KUNA Austraalia ja Kanada standard said eluõiguse üsna hiljuti ning SEEGA tõenäoliselt kuuleme lähiaastatel veel teistestki elujõulistest inglise keele standarditest. Kes kehtestab normid?
Võib-olla kõige parem näide olekski toosama ,,autor", mida ehk esmapilgul termini alla ei paigutaks. Samas on just sõnal ,,autor" liialt palju tähendusi, nii et eksimine oleks isegi vabandatav. Selge on see, et Chamberlaini artikkel moodustab suursuguse märkide rägastiku, kus tavalugeja allkeelt uurimata kergesti ära võib eksida. Teed on kitsid näitama ka feministid ise, kelle terminoloogiat on suhteliselt keeruline leida emakeelsetest allikatest. Kes teab? Võib-olla oleks ka taolise sõnastiku moodustamise ettepanek liialt seksistlik märkus. Lühidalt võiks öelda, et loomulikult ei peaks Steineri kombel asetama tõlkijat mehemärgi alla, kuid vaevalt nii radikaalselele lähenemisele enam toetajaid leiabki. Nüüd kui olen püüdnud seletada feministliku märkide tähendusi jõuan kokkuvõttes ikkagi selleni, et märgi tõlkimisel pole midagi kindlaksmääratut. Nii tõlkiv tekst-märk, tõlgitud
annaabi.ee 
