väikevaagna seinu. Endometrioos ja viljatus on tihedalt seotud endometrioosi põdevatel naistel esineb sagedamini viljatust, viljatuse all kannatavatel naistel leitakse sagedamini endometrioosi. Arvatakse, et endometrioos kutsub esile munajuhade ja emaka patoloogilisi kokkutõmbeid, kahjustab munasarjade funktsiooni ja tekitab munasarjade enneaegset vananemist ning loob tänu immunoloogilistele muutustele rasestumiseks ebasoodsa keskkonna. Emakapoolsed põhjused Emakaõõnes võib esineda patoloogiaid (polüübid, liited, müoomid), mis takistavad embrüo pesastumist ehk implanteerumist emaka limaskestale. Ka emaka kuju anomaaliad (nt kahesarveline emakas) võivad olla viljatuse või raseduste varajase katkemise põhjuseks. Krooniline emakakaelapõletik võib muuta emakakaela lima iseloomu, see omakorda kahjustab seemnerakkude funktsiooni naise suguteedes.
ut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html Tservikaalne faktor Emaka faktor Vaginaalne faktor Immunoloogiline Psühhogeenne Teadmata Kromosomaalsed häired Seroloogilised konfliktid Corpus luteumi puudulikkus Emakapoolsed häired Endokriinsed (ekstragenitaalsed häired) Androloogilised põhjused (35-45%) Testikulaarsed (AOT - astenooligoterotozoospermia, azoo-, aspermia) kriptorhism (mittelaskunud munandid) trauma, põletik operatsioonid, varikotseele spermatosoididevastased antikehad endokriinsed häired ja rasked üldhaigused
Emakal on kolm osa: emakakeha, emakakitsus ja emakakael. Emakakeha (corpus uteri) moodustab emaka kogupikkusest 2/3. Tema ülemist osa nimetatakse emakapõhjaks (fundus uteri). Munajuhade suubumiskohtasid nimetatakse emakanurkadeks. Emakakitsus on umbes 1cm pikkune ühendusala emakakeha ja emakakaela vahel. Emakakael moodustab emaka pikkusest 1/3 ning jaguneb tupeüliseks osaks ja tupeosaks. Emakaõõs on kolmnurkse kujuga, tema ülemistes nurkades on munajuhade emakapoolsed avavused ning alumine tipp läheb üle emakakaelakanaliks. Emakas on lihaseline elund. Tema sein on 1-1,25 cm paksune ning koosneb serooskestast, lihaskestast ning limaskestast. Emaka serooskest e. perimeetrium on kõhukelme vistseraalse lestme osa. Serooskesta üleminek vaagnaõõne külgseinalt emakale toimub emakalaisidemena, milles kulgevad emaka veresooned ja närvid ja mida seetõttu nimetatakse ka emakakinnistiks.
annaabi.ee 
