Koosneb mesoteelist, väljaspoolsest kollageensete kiudude kihist, vahepealsest elastsete kiudude võrgust ja sisemisest kollageensete kiudude kihist Munajuhad Tubae uterinae Munajuha transpordib ootsüüdi munasarjast emakakeha valendikku ja on viljastumise kohaks Munajuha pikkus hobusel ja veisel on umbes 25 cm, seal umbes 20 cm ja utel 15 19 cm Eristatakse nelja segmenti: munajuhalehter infundibulum, munajuhaampull ampulla, munajuha kitsus isthmus, emakaosa e. intramuraalne segment pars uterina Munajuhalehtrit ümbritsevad epiteeliga kaetud narmad fimbriae; munajuhaampull on viljastumise tavaliseks kohaks Munajuha ehitus Munajuha koosneb kolmest kestast: limas-, lihas- ja serooskestast Limaskesta vooderdav silinderepiteel koosneb kahest rakutüübist: ripsmetega rakud ja ripsmeteta sekretoorsed rakud Lihaskest koosneb kahest kihist: sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht (emaka lähedal lisandub kolmas lihaskiht) Munasari Ovarium
Üks narmastest on teistest pikem ja ulatub vahetult munasarja vaba servani. Lehtrile järgneb laienenud osa - ampullaarosa ( ~2/3 munajuha kogupikkusest), mille läbimõõt on 6-10 mm. Siin toimub munaraku viljastamine ja siin toimuvad ka vililase arenemise varajased staadiumid. Järgneb kitsuse osa (läbimõõt ~3 mm). Kitsuse osa ulatub emakani ja jätkub munajuha emakaosana, mis läbib emaka seina ja avaneb emakaõõnde. Munajuha emakaosa on kitsaim osa läbimõõduga 1 mm ja pikkusega 1,5 cm. Munajuha seina ehitus: Limaskest moodustab arvukaid pikikurde ja on kaetud ripsepiteeliga. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 11 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Lihaskest koosneb sisemisest ring- ja välimisest pikikihist (silelihaskoeline). Serooskest on osa kõhukelmest ja moodustab emakalaisideme.
Üks narmastest on teistest pikem ja 8 ulatub munasarja vabale servale. Munajuhalehtrile järgneb munajuha laienenud osa - munajuha ampull, mille läbimõõt on 6-10mm ja mis moodustab 2/3 munajuha kogupikkusest. Ampullile järgneb munajuha kitsuse osa, mille läbimõõt on 3mm. Kitsuseosa ulatub emakanurgani ja jätkub munajuha emakaosana, mis läbib emaka seina. Munajuha emakaosa on lühim (1,5cm) ja kitsaim (1mm). Munajuha sein koosneb limaskestast, lihaskestast ja serooskestast. Munajuha limaskest moodustab arvukalt pikikurde; ta on kaetud silindrilise ripsepiteeliga, mille ripsmete löögid on suunaga emakaõõne poole. Ripsepiteeli vahel on silindrilisi sekretsioonivõimelisi rakke, mille poolt eritatav nõre katab munajuha läbiva munaraku vedelikukihiga. Viljastatud munaraku rändamine läbi munajuha emakaõõnde kestab ripsepiteeli
Esimeste valudega, kui emakakael hakkab avanema, platsentakude rebeneb ning tekib tugev verejooks. Reeglina on see diagnoos enne ultraheliuuringutel kindlaks tehtud. 401 Placenta praevia korral on näidustuseks Sectio. Ravi: kiire transport haiglasse, vt alt. Emaka ruptuur Esineb peaaegu eranditult juhtudel, kui patsiendile on varem tehtud keisrilõige, eelkõige siis, kui platsenta on kinnitunud täpselt Sectio armi kohale. Ilmne emaka ruptuur: äkitsi tekkivad tugevad valud, alumise emakaosa väljavenimine ja valulikkus, rahutu patsient. Toimunud emaka ruptuur: valude vähenemine või äkki lõppemine, lapse südamelöökide mittekuulmine, šokiseisund, sisemine verejooks. ruptuur: rebend NB!: Äärmiselt eluohtlik nii emale kui ka lapsele. Šokiseisundi kontrollimine, kiire transport haiglasse, vt allpool Atooniline emakas Sünnitusjärgses faasis on emaka atoonia üks sagedasemaid raskekujuliste verejooksude põhjusi.
annaabi.ee 
