1. Millised nimatatud ainetest soodustavad sekretsiooni a) mõruained b) masindool c) etanool d) kloorfentermiin e) toiduainete vürtsid f) kofeiin g)histamiin 2. Selgita, kuidas avaldavad toimet mõruained (nt teelehe mahl koirohu tinktuur, võilille tinktuur jne). Kuidas neid vahendeid tuleb patsiendile manustada ja millised on kõrvaltoimeid? Mõruaineid kasutatakse söögiisu, maomahla ja sapisekretsiooni suurendamiseks, peensoole peristaltika parandamiseks. Need (emajuure tinktuur, võilille tinktuur) toimivad suu ja keele limaskesta retseptoritesse. Maitse- ja lõhnaretseptorite ärritus vallandab reflektoorselt maosekretsiooni. Manustamine: Reflektoorse tõime tõttu ei ole vajalik mõruaineid seespidi manustada, piisab sellest kui vesitõmmise või lahjendatud alkoholitõmmisega loputatakse suud. Enne sööki 20-30 minutit. Kõrvaltoimetest ei ole teatatud. 3. H2-histaminoretseptorite blokaatorid on kasutusel peamiselt ...
(mõruained) • Otsese toimega ained – kasututakse diagnostiliseks otstarbeks (nt etanool, kofeiin, histamiin, pentagastriin) 1.1. Maosekretsiooni soodustavad ained (mõruained): emajuuretinktuur, koirohutinktuur, võililletinktuur. Mõruainete söögiisu stimuleeriva toime mehhanism ja kasutamisnäidustused. Otsese toimega: mõruained, etanool, kofeiin Reflektoorse toimega sekretsiooni soodustavad ained: histamiin • Emajuure tinktuur (tinctura Genitianae) • Vôililletinktuur (tinctura Taraxaci) • Koirohutinktuur (tinctura Absinthii) Toimivad suu ja keele limaskesta retseptoritesse. Maitseaineretseptorite ärritus vallandab maosekretsiooni reflektoorse faasi. Suureneb sülje ja maonõre hulk, suureneb söögiisu. Môruaineid kasutatakse kas normaalse maonôristuse suurendamiseks vôi funktsionaalse hüposekretsiooni korral. Manustatuna 15...30
Viimane kuivendussüsteem rajati 1988. aastal, see on kehtiv ka praegusel hetkel. [6] Taimestiku poolest on uuritav maa-ala ümbritsetud kuusikute ja kuusesesegametsadega. Puuliikidest on esindatud eelkõige kuusk. Karijärvel asuvad väärtuslikud loodusmaastikud jt kaitsealad, meri- ja kalakotka pesitsusala, samuti musta toonekure ning rohunepi pesitsusala. Koht on eriline veel seal kasvavate haruldaste taimede nagu pung-kirburohu, võsu-liivsibula ja sinise emajuure poolest. Inimtegevust on uuritaval alal vähe, 5 el/km 2. Veerežiim on antud piirkonnas auto- või poolhüdromofrne. Maafondi struktuur ja haritava maa kvaliteet on 42-45 hindepunkti, seega kuulub maa kvaliteedi poolest keskmiste hulka. Maakasutus on Karijärvel järgmine: põllumajanduslikku maad 21%, metsa 44%, sood 9 % ja muud maad 26%. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=MA10A&user_id=at&bbox=641705.844827586,6464121.99425287,647541.6609195 4,6467268
annaabi.ee 
