tähtsusega, et fülogeneesi jooksul on ainult üliharva toimunud eellasliigil esineva biparentaalse hoole asendumine täieliku mittehoolega järglasliigil või vastupidi. Sama ebatõenäoline on isahoole vahetu üleminek emahooleks ja vastupidi. Joonis 9.2 näitab selliseid evolutsioonilisi üleminekuid kaladel. Kahekümne ühest välja selgitatud fülogeneetilisest üleminekust olid kõik biparentaalse ja isahoole, biparentaalse ja emahoole, mittehoole ja isahoole ning mittehoole ja emahoole vahel (paksud nooled), kusjuures punktiirnooltega tähistatud suundades ei toimunud ühtki üleminekut. Sealjuures kõige tavalisemaks fülogeneesisuunaks oli üleminek mittehoolelt isahooleks, edasi biparentaalseks hooleks ja lõpuks emahooleks (Gittleman 1981). Vanemliku hoole tähtsus järglastele elukeskkonna omaduste tõttu Vanemhoole tähtsus järglastele sõltub tugevasti ka nende elukeskkonna ressursirohkusest või stabiilsusest
ühise päritolu tõttu. Hamiltoni reegel: looma inklusiivse fitnessi seisukohast tasub tal teise isendi abistamine ära, kui hind on väiksem kasu ja suguluskoefitsendi korrutisest. Lõimetishoolde tüübid, nende varieeruvuse põhjused ja tasuvus. Selle koostöö ulatus ja vorm on liigiti väga erinev: (a)lõimetishoole puudub ja koostöö piirdub üksnes viljastamisaktiga (n: konnad, enamus kalu) (b)maternaalne ehk emahoole, kus järglaste eest hoolitseb vaid emane sigimispartner (enamik imetajaid, pardid, emakala) (c)paternaalne ehk isahoole, kus järglaste eest pärast munemist või sünnitamist hoolitseb vaid isane sigimispartner (ogalik) (d)biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik linde, marmosetid, gibonid). (1) lõimetishoolde puudumine tasub ära siis, kui (a) noorloomad suudavad ise toituda (b) nende ohustatus kiskjate poolt on madal (näiteks kärnkonna kullesed on halvamaitselised)
Põhjus on mõistetav: eluvõimeliste järglaste saamine on mõlema partneri bioloogilise edukuse huvides. Sigimispartnerite koostöö võib ulatuda ühisest paarumisaktist kuni ühise järglaste hooldamiseni ehk vanemhooleni. Koostöö ulatus ja vorm on aga eri liikidel väga erinev: 1. Koostöö piirdub paarumisega (munaraku viljastamise aktiga). Sellised liigid jagunevad omakorda kolme suurde rühma: 1) vanemhoole puudub (nt konnad, enamik kalu); 2) esineb ainult emahoole ehk maternaalne hoole (enamik imetajaid, pardid, emakala jt); 3) esineb ainult isahoole ehk paternaalne hoole (ogalik, merihobuke jt); 4) esineb biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik linde, marmosetid, gibonid jt), kusjuures kummagi vanema panus hooldesse võib siiski suurel määral erineda. Seega viljelevad erinevad liigid (ja tihti ka liigi piires erinevad sigimispaarid) erinevaid sigimisstrateegiaid. Millest sellised erinevused on tingitud?
annaabi.ee 
