rändavad punahirved suviste ja talviste kodupiirkondade vahet (Norras kuni 6 km). Noored emased punahirved on oma kodupaigale väga truud, nende kodupiirkonnad kattuvad tihti ema omaga. Enamik noori pulle lahkub pesapaigast 1 2-aastaselt, vastavalt kodupiirkonnast. 1-aastaselt lahkuvad pesapaigast, mis asuvad metsas, ning lagendikel läheb pullide lahkumisega 2 aastat aega. Sotsiaalne käitumine Metsades: emahirved on enamasti sotsiaalse käitumise keskmes, pullid aga alamal sotsiaalsel tasemel. Mägistel maadel elutsevad sigimises osalevad emahirved madalamatel nõlvadel, nooremad emased asuvad kõrgemal. Pullid suvel kõigekõrgemal, talvel aga laskuvad kõige madalamale. Innaajal võitlevad pullid domineerimise pärast isased kaitsevad vasikatega emaste haarmeid või neid ümbritsevat ala, seda nimetatakse liikuvaks territooriumiks
Maalid on säilinud tänu jahedale ja niiskele koopakliimale ning tänu sellele, et koopasuu noorema paleoliitikumi lõpus kokku varises. Polükroomide saali laes paiknevad korratult maalid jääaegsetest loomadest. Seal on kujutatud põhiliselt piisonid, samuti hobune ja emahirved. Piisoneid on kujutatud söövatena, jooksvatena, lamavatena ja haavatutena. Loomafiguure on umbes 20. Figuuride pikkus ulatub kahe meetrini. On ka abstraktseid märke. See, et maaliti põhiliselt piisoneid, näitab piisoni tähtsust jahiloomana. Piisonitele peeti jahti põhiliselt toidu pärast, kuid neilt saadi ka nahka, luud ja karvu. Arvatakse, et loomi maalisid kütid, lootes jahiõnne. Nende kujutiste juures võidi läbi viia jahieelseid rituaale
Madeleine ajastust on kaks C14 dateeringut: 15 500±700 ja 15 910±230 a tagasi. Solutre ajastu proov võeti luust kunstiesemelt: 18 450±320 a tagasi. Altamira koopamaalingute ja samast leitud väikeste kunstiesemete vahel on stiililine ühtsus. Altamira kaljukunst on dateeritud nooremasse paleoliitikumi (vanus u 15 000 a). Maalid olid säilinud tänu koopas valitsenud ühtlasele kliimale ning tänu sellele, et koopasuu paleoliitikumi lõpus kokku varises. Kujutatud: piisonid, hobused, emahirved, abstraktsed märgid. Maalitud eri aegadel, eri tehnikates. Vanimad ilmselt punased maalid, järgnesid mustaga tehtud maalid, siis mitmevärvilised ja lõpuks jälle mustad maalid. Pildid on tehtud pruunide, kollaste ja punaste ookervärvidega, musta mangaanoksiidiga ja musta söega, mergli ja raudkarbonaadiga. Osa on kaljupinda eelnevalt sisse uuristatud. Värvid säilinud tänu sellele, et põhinevad mineraalsetel, lagunematutel pigmentidel. Värvide
annaabi.ee 
