Liikuva alumiiniumi sisaldus võib probleemiks olla vaid mõningatel erandjuhtudel.Lämmastiku üldsisaldus on leetjates udlades keskmiselt 0,14-0,16%, süsinikusisaldus aga vahemikus 1,3-1,5%. Liikuva kaaliumi sisalduse poolest on rikkamad savilõimisega leetjad mullad. Mikroelementide sisalduse defitsiiti neil tavaliselt ei esine tänu nende rikkalikle keemilis-mineraalsele koostisele. Samas tähldatakse mitmete mikroelementide (boor, mangaan jt.) sisalduse vähenemist seoses eluvieerumise astme suurenemisega [2 lk 33]. 3.6 Leetjate muldade talituslikud iseärasused Automorfsete leetjate muldade veereziim on nii põllukultuuride kasvatamiseks kui ka produktiivsete puistute kujundamiseks ning rohumaade viljelemiseks soodne. Leetjad mullad ei karda oma tüseduse tõttu lühemaid põuaperioode. Nende profiili ei ulatu toetuv kapillaarne mullavesi. Võib esineda ülavett pikaajaliste sademete korral., sest kohati võib olla sisseuhtehorisont tihenenud
Leetjad mullad (KI) on karbonaatsel lähtekivimil välja kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont. Keemine esineb selles profiilis tavaliselt sügavusvahemikud 60-90 cm. Leetjad mullad on tavaliselt kasutusel põllumaana, metsastatud aladel kasvavad aga kõrgtootlikud salu- ja laanemetsad, puistudest domineerivad kuusikud ja männikud. Leetjate muldade huumuskate, mille all esineb eluvieerumise tunnuseid, on keskmisehuumuslik (2,4-2,8%), võrreldes metsamuldadega on see väiksema huumusesisaldusega. Üldlämmastiku sisaldus on leetjatel metsa- ja põllumuldadel suhteliselt sama 0,15-0,16%. Tänu mulla struktuursusest tingitud heale õhustatusele ja rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsetele ning vegetatsiooniperioodil stabiilsetele niiskusoludele on leetjate muldade mullaelustiku tugevusest ja juurestikust hõivatud kiht suhteliselt tüse
[2][4][11] Leetjad mullad on savisisalduse järgi diferentseerunud, suurim on see Bt-horisondi ülemises osas. Huumushorisondi lasuvustihedus on põllul ligikaudu 1,5 Mg m-3 kohta. Põllumulla aktiivveemahutavus on 145-155 mm. Leetjate põllumuldade küllastusaste on 85-95%. Liikuva alumiiniumi sisaldus leetjal mullal probleeme ei valmista, kuid puudujääk võib tekkida mitemete makroelementide (boor, mangaan) vähenemise tõttu eluvieerumise tõustes. [4] 6.1.1 Nõrgalt erodeeritud rähkmullad Nõgalt erodeeritud rähkse mulla keskmine huumuse kontsentratsioon ja varu on vastava erodeerumata mullaliigiga võrreldes ühe neljandiku võrra väiksem. Vaadeldava mulla huumushorisondi tüsedus on 20 kuni 35 cm (Joonis 12), keskmine huumusesisaldus jääb 2-3 % vahele. Selliste muldade huumuskate on vähehuumuslik karbonaatne või põhmehuumuslik rähkne. [4]
annaabi.ee 
