8-aastase sunnitööga karistada. Karistuse ülemmäära asemel leidis kohtupalat, et mõistlikuks karistuseks kirikuvara varguse eest oli 5 aastat sunnitööd. Selline muudatus võib anda põhjust arvamuseks, et ühtset seisukohta usuvastaste süütegude raskuse kohta polnud kohtutel tekkinud. Analoogseid olukordi, kus kehtima olid jäetud NS vananenud sätted, oli teisigi. NS usuvastaste süü- tegude peatükk sisaldas kahte eluvastaste süütegude koosseisu. Need olid sätestatud NS artikli 203 lõi- 58 Vt täpsemalt vürst Šahhovskoi kohta: Из архива Князя С. В. Шаховского. Материалы для историй недавнего прошлого Прибалтийской окраины (1885–1894 гг.). Том ИИИ. Санкт-Петербург 1910, lk I-LIX.
Tihti ei piisa süüteo analüüsimisel üksnes karistusseadustiku sätetest, vaid arvestada tuleb (olenevalt süüteost) ka mitmeid teisi seadusi (nt relvaseadust, kemikaaliseadust, liiklusseadust jne). Teo karistatavuse ja isiku süü tuvastamist nim süüteo kvalifitseerimiseks, millega tegelevad kohtueelse uurimise organid ja kohtusüsteem. Karistusseadustiku eriosas on esikohale seatud inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. Isikuvastased süüteod sätestavad karistuse eluvastaste süütegude (tapmine, mõrv), tervisevastaste süütegude (raske tervisekahjustuse tekitamine, piinamine), vabadusevastased süüteod (orjastamine, pantvangi võtmine) seksuaalse enesemääramise vastased süüteod (vägistamine jms). Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod on süüteod võrdõiguslikkuse vastu (sotsiaalse vaenu õhutamine), põhivabaduste rikkumised (usuvabaduse rikkumine,
vaid karistuse määra osas või algatada süüdistuskohtumenetlust ilma varalise nõudeta. Kannatanu õigusjärglus Kannatanu õigusi ei ole võimalik pärimise teel omandada. Erand: tapmise või mõrva korral on kannatanuks tapetud isiku lähedane, olgugi et ta ei ole õigushüve vahetu kandja. Tapetu surmaga on tema lähedastele tekitatud moraalset kahju, mille vältimine on eluvastaste süüteokoosseisude teiseks eesmärgiks. Sellise selgituse kohaselt on tapetu lähedased ehtsad kannatanud KrMS 37 lg 1 mõttes. Kuivõrd Riigikohus ei ole tapetu lähedasi pidanud õigushüve vahetuks kandjaks, võiks eluvastase süüteo korral erandkorras aktsepteerida ka kannatanu täielikku õigusjärglust. Seda õigustab asjaolu, et õigushüve vahetu kandja võimatus osaleda menetluses on tingitud vahetult tema vastu toime pandud kuriteost.
annaabi.ee 
