Kas ja kuidas mõjutab universum inimeste elu Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Iseenesest peaks see mõjutama inimest küll , kuid arvatavasti mõjutab ta meid teistmoodi ,kui seda püütakse horoskoobi näol meile maha müüa. Horoskoobi paikapidevust ei tõesta ükski teaduslik uurimistöö ,kuid siiski usuvad sajad miljonid inimesed horoskoobi õigsusse. Ühe pädeva horoskoobi uskuja päev näeb arvatavasti selline välja ta ärkab ja võtab kõige" usaldusväärsema horoskoobi allika" ,otsib enda tähtkuju üles , loeb selle läbi ning valmistub eelseisvaks päevaks , et need lubadused täituksid. Inimene hakkab igas situatsioonis otsima seoseid , mis kinnitaksid hommikul loetud horoskoobi paikapidevust. Horoskoobid on väga kavalalt üles ehitatud , seda iseloomustaks sõna hämamine. Ennustused o...
tahtmatuid ja läbimõtlematuid asju. Lisaks sellele võib vanemat peale lapse ilmale tulekut tabada depressioon, kus ta ei ole oma lapsest huvitatud ja hiljem võib lapsega kontakti saavutada sootuks raske olla. Enesetapu põhjusteks võivad olla veel töötingimused, tööpuudus, majanduslik surutis ja alkohol kuid tavaliselt on selleks siiski palju intiimsemad ja sügavamad põhjused. Kodukahjustuse seisukohast on kõige olulisemad intiimsed valed, seda võib nimetada eluvaleks. Eluvale tähendab, et inimene elab teatud ebatõe võimuses. Esineb mingi arusaam, mille tõepärasuses ei kahelda kunagi. Näiteks kui vanemad nimetavad last juba maast madalast saamatuks, siis ei saagi see laps kunagi teisiti mõelda, sest talle on seda kogu aeg öeldud. See ei pruugi aga teiste inimeste arvates üldse nii olema. Kui lapsepõlve kogemustega seondub jäme ja väga ilmselge ebaõiglus või vägivald on inimene üldjuhul ise oma raskuste peamistes põhjustes selgusele jõudnud
hea väljanägemine olnud. Relling räägib, et ta on aidanud Hjalmaril eluvalet säilitada, mis hoiab teda õnnelikuna. Tänu sellele, et ta Molviki õnnetust deemonlikuks nimetab, hoiab ta seeläbi vennikesel eluvaimu sees, mis ei lase tal ennast masendusest ära tappa. Vana Ekdal on ehitanud endale pööningule metsa, kuhu ta on vedanud neli-viis aastat vanad kuivanud kuusepuud. Seal kasvatab ta küülikuid ning linde ja peab nende peal jahti. See kõik on eluvale aga hoiab teda õnnelikuna. Relling lahkub. Gregers ja Hedvig räägivad jälle. Seejärel läheb Hedvig vanaisa jahile küsima, et täna võiks pidada jahti metspartide peale. Ekdal jääb põhimõtteliselt nõusse ning läheb oma tuppa. Hedvig ootab veidi, piilub elutoa ukse poole, läheb raamatutiiuli juurde, tõuseb kikivarvule, võtab riiulilt kaheraudse püstoli ja vaatab seda. Gina tuleb elutoast harja ja tolmulapiga. Hedvig paneb püstoli kähku ning märkamatult tagasi. Hedvig ära
lahkamine Norra kirjanduses. 1870. aastate optimism ja individualism ja 1880. aastatel sotsiaalne pessimism. Nn tendentslik kirjandus saavutas Norras kõrge taseme tänu psühholoogilisele dimensioonile. Henrik Ibsen (suri 1906). Skandinaavia suurim näitekirjanik, kes kuulub kogu maailma suurimate draamakirjanike hulka. Kirjutas taanipärases kirjakeeles ja elas 30 aastat välismaal (Taanis, Roomas). Varajaseks meelisteemaks ajastu sotsiaalsete reeglite hukutav mõju aadlikule, hiljem eluvale paljastamine. Näited loomingust: ,,Brand" (1866, luulevormis, taustal poliitilise skandinavismi läbikukkumine): ideedraama, kus esitati moraalse kompromissituse nõue: tõe ja eheduse taotlus. Tema looming pole aegunud. ,,Peer Gynt ,,(1867, luulevormis): suurteos ja filosoofiline ideedraama ,,Nukumaja" (1879): naisemantsipatsioon ja suur menu kogu Euroopas. 1880. aastatel: aristokraatlik radikalism, mis pilas masside nõusmisi ja võrdsuse argumente ja
annaabi.ee 
