Vabaduspõhiõigused tulenevad nt PS § 19 lg-st 1, § 20 lg-st 1, § 29 lg-st 1, §-dest 32 ja 34, § 38 lg-st 1 ning §-dest 40 ja 45 , kus vastavaid termineid on kasutatud. Samas on neid termineid kasutatud ka PS §-des 21 ja 24 ning § 44 lg-s 1, mis ei ole vabadusõigused, vaid menetlusõiguslikud garantiid (§-d 21 ja 24) või hoopis õigus riigi positiivsele tegevusele (§ 44 lg 1). Enamik vabaduspõhiõigusi ei sisalda viidet vabadusele, nagu nt PS §-s 16 sisalduv õigus elule ehk eluvabadus, mis on formuleeritud lihtsalt subjektiivse õigusena. Üldine vabaduspõhiõigus tuleneb PS § 19 lg-st 1 (vt § 19 komm 2). Soorituspõhiõigused on õigused riigi positiivsele tegevusele. Selle funktsiooni täitmiseks ei piisa riigipoolsest sekkumata jätmisest, vaid see eeldab põhiõiguste adressaatide positiivset tegevust. Soorituspõhiõiguste oluliseks struktuuriliseks erinevuseks tõrjeõigustest on see, et riigil on suur mänguruum, kuidas nõutud eesmärgini jõuda
1, §-dest 32 ja 34, § 38 lg-st 1 ning §-dest 40 ja 45, kus vastavaid termineid on kasutatud. Samas on neid termineid kasutatud ka PS §-des 21 ja 24 ning § 44 lg-s 1, mis ei ole vabadusõigused, vaid menetlusõiguslikud garantiid (§-d 21 ja 24) või hoopis õigus riigi positiivsele tegevusele (§ 44 lg 1). Enamik vabaduspõhiõigusi ei sisalda viidet vabadusele, nagu nt PS §-s 16 sisalduv õigus elule ehk eluvabadus, mis on formuleeritud lihtsalt subjektiivse õigusena. Üldine vabaduspõhiõigus tuleneb PS § 19 lg-st 1 (vt § 19 komm 2). (Vt ka Alexy Juridica artiklit ,,Põhiõigused Eesti põhiseaduses" 6.2.) 18.10. Võrdsusõigused Võrdsuspõhiõiguse kõige üldisem sisu kajastub stereotüüpses väljendis, mis pärineb Aristoteleselt: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Sellest tuleneb
"vabalt". Vabadusõigused tulenevad põhiseaduse §-dest 19 lg 1, 20 lg 1, 29 lg 1, 32, 34, 38 lg 1, 40, 45, kus vastavaid termineid on kasutatud. Samas on neid termineid kasutatud ka põhiseaduse §-des 21, 24 ja 44 lg 1, mis ei ole vabadusõigused, vaid menetlusõiguslikud garantiid (§-d 21 ja 24) või hoopis õigus riigi positiivsele tegevusele (§ 44 lg 1). Samas ei sisalda enamus vabadusõigusi viidet vabadusele, nagu näiteks põhiseaduse §-s 16 sisalduv õigus elule ehk eluvabadus, mis on formuleeritud lihtsalt individuaalse õigusena. Võrdsusõigused on vabadusõigustest hoopis erineva sisuga. Vabadusõiguse kõige üldisem sisu kajastub vormelis, mis pärineb Aristoteles'elt: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Sellest vormelist tuleneb võrdsusõiguste mõistmiseks põhjapaneva tähtsusega tõdemus: et teha kindlaks, kas keegi on kellegagi (miski millegagi) võrdne või ebavõrdne, peab olema vähemalt kaks isikut, isikute
annaabi.ee 
